Kui uskuda reklaame, siis võivad toidulisandid korda saata imesid. Kuidas ja missuguseid tarvitada, et hambad säraksid, karv läigiks ja luud-liigesed ning lihased säilitaksid igavese nooruse?
“Mulle meenub alati üks kolleeg, kes sõi just neid toidulisandeid, mis tugevdavad luid ja liigeseid, kuna ta oli hästi sportlik ning tahtis igati vormis püsida. Ükskord tegi ta kiirema ning järsema liigutuse ja jalaluu oligi katki. Mina muidugi näägutasin selle peale, et sina ainsana sõid neid toidulisandeid ja sinul läks ka luu katki. Tema vastas seejärel, et just selle jala jaoks ta ei võtnud,” meenutab Üleriigilise Perearsti Nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht ja perearst Lauri Laas seika ajast, mil rahvas hakkas agaralt toidulisandeid tarvitama. “See juhtum tõestab, et ühegi toidulisandiga asju ette ära hoida ei saa. Organismil on konkreetset toidulisandit vaja ainult siis, kui sellest on organismis puudus. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et iga organism on omamoodi.”
Mis on toidulisand?
Toiduseadus ütleb, et toidulisand on toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikas.
“Kõik, mis ravivad, kannavad nimetust ravim. Nende registreerimiseks on hästi kurjad ja ranged nõuded. Et tablett või pulber või vedelik muutuks ravimiks, peavad sel olema tõestuspõhised uuringud taga. Toidulisandeid pole tihtipeale suurtes katsetes uuritud,” selgitab dr Laas, mis eristab toidulisandit ravimist. “Toidulisand ei ole mõeldud ravima, ennetama või leevendama ühtegi haigust või haigusseisundit.”
Toidulisand ei asenda toitu
Perearst rõhutab, et toidulisand ei asenda tavatoitu ega sobi dieedi ajal toidu asemel. Kui inimese toidulaud on rikkalik ja mitmekesine, siis pole toidulisandit vaja võtta. “20–30 aastat tagasi ei olnud ühtegi toidulisandit, samuti oli meie toidulaud, eriti talvel, üpris ühekülgne. Siis ju polnud aastaringselt saada kõikvõimalikke tsitruselisi, banaane, ploome, melonit. Aga haigusi oli protsentuaalselt vähem ja suurt rolli mängis siin E-ainete puudumine,” toob Lauri Laas esile meie mitmekesise toitumise suurima miinuse.
Loe edasi ajakirjast...