Hirmus sügelus ning lööve küünarnukkidel, põlvedel ja tuharatel võib osutuda nahatsöliaakiaks. Õnneks on seda võimalik leevendada ravimite ja õige toiduvalikuga.
1. Mis on nahatsöliaakia ja millest see tuleb?
Tsöliaakial on kaks vormi: soolestikutsöliaakia ja nahatsöliaakia. Tsöliaakia nahavormi korral ilmub nahale lööve. Nii soolestiku- kui ka nahatsöliaakia on autoimmuunhaigused, mille korral organism reageerib ägedalt nisus, rukkis ja odras olevale valgule, gluteenile, nõnda et peensoole limaskestal tekib põletik ja soolehatt saab kahjustada. Selle tõve põhjuseid ei teata.
2. Millised on nahatsöliaakia sümptomid?
Tavaliselt ilmuvad küünarnukkidele, põlvedele ja tuharatele tugevalt sügelevad tillukesed vesivillid, mis kraapides katki lähevad. Sügelust ei leevenda ükski salv. Patsiendid kirjeldavad sügelust peaaegu talumatuna, mistõttu nad õnneks kiiresti ka arsti poole pöörduvad. Sageli määrab perearst sügeluse vaigistamiseks mõne ravikreemi, mis aga raskendab täpse diagnoosi panemist. Nahaarst seevastu suudab nahatsöliaakia kergesti kindlaks teha. Kõhuvaevused on nahatsöliaakia korral haruldasemad.
3. Kuidas nahatsöliaakiat diagnoositakse?
Diagnoosi paneb ainult dermatoloog. Vastuvõtul võetakse patsiendi nahast väike koeproov, milles on näha immuunglobuliin A kogumeid. Nahk tuimastatakse enne protseduuri ja see on patsiendile täiesti valutu.
Kahel kolmandikul nahatsöliaakia põdejatest on ka märgatav peensoolekahjustus, ehkki kõhuvaevused ilmnevad suhteliselt harva. Vereprooviga saab selgitada, kas peensool on kahjustatud. Vajaduse korral tehakse põhjalikumad uuringud.
Loe edasi ajakirjast...
