Tsüstipaanikaks pole põhjust

Marika Vingissar
26.10.2019

Paljud naised on kogenud, et tavakontrolli käigus avastab günekoloog neil müoomi, tsüsti või polüübi. Mida need moodustised endast kujutavad ja mida nendega peale hakata, küsisime Lääne-Tallinna keskhaigla naistearstilt Naima Toomikaselt.

Kui naine tuleb naistearsti juurde tavapärasesse kontrolli, avastatakse mõnikord ultraheliuuringuga, et munasarjades või emakas midagi kasvab. Selline teade ehmatab ja paneb muretsema. Meenuvad tuttavad ja tuttavate tuttavad, kes vähiga võidelnud: mõned neist on võitjana välja tulnud, kuid mõned on ka haigusele alla jäänud. "Kuigi statistiliselt on selliseid moodustisi paljudel naistel, on need õnneks enamasti healoomulised," lohutab Naima Toomikas. "Nii et paanikaks pole põhjust. Kui midagi kahtlast leitakse, siis vaadatakse, millega tegu, ja uuritakse põhjalikult, enne kui otsustatakse operatsiooni kasuks. Vahel pole üldse vaja sekkuda, vaid tuleb käia regulaarselt naistearsti juures jälgimas, kas on tekkinud muutusi."  

Müoomid

Emakamüoom on levinuim healoomuline günekoloogiline kasvaja. Enamasti avastatakse see kas juhukontrolli käigus või siis, kui naine on läinud arsti juurde selle tõttu, et on märganud muutusi oma menstruaaltsüklis. Rohke verejooks või pidev määrimine on märk sellest, et midagi on valesti. Kuid need sümptomid võivad jääda märkamata nendel, kellel on menstruaaltsükli häired tavalised.
"Müoomid arenevad kas emakalihases, emakalihase pinnal või emakaõõne sees ja neid võib olla korraga mitu. Pole teada, miks nad tekivad, kuid ilmselt on siin seos naissuguhormoonidega. Näiteks raseduse ajal võib müoom suureneda, aga menopausi järel, kui suguhormoonide tase langeb, võib müoom väheneda või hoopiski kaduda. Kuigi raseduse ajal võivad müoomisõlmed hakata suurenema, siis tavaliselt müoom rasedust ei sega, ehkki see oleneb müoomi asukohast." Emakamüoom võib põhjustada vererohkeid menstruatsioone. "Naistel, kel on emakamüoom, ei taha menopaus õigel ajal saabuda ehk mensesed käivad edasi," selgitab dr Toomikas.
"Kui müoom on väike, see ei tekita mingeid vaevusi ega kasva suuremaks, võib selle rahule jätta. Osa müoome kasvab aga kiiresti ning neid peab hoolega jälgima. Kindlat reeglit pole: suur kasvaja võib olla täiesti ohutu, samas pisike müoom kõhuõõnes võib teha palju pahandust ja põhjustada verejookse."

Rohkem loe ajakirjast Kodutohter

Sarnased artiklid