Uni annab uue kuue
Välisajakirjandusest vahendanud Viivi Variksaar
16.05.2009

“Kõik on hästi, mul on hea ja soe olla,” sisendab endale nii mõnigi, pea padjal, ja silme ees terendamas lootus uinuda. Enamasti on uinumisraskustega inimestel omad nipid, kuidas magama jääda: kes mõtleb end pikutama ja pilvi loendama kenale rohelisele aasale; kes tuletab meelde lapsepõlves talle ette loetud unejutte. Unetus vaevab umbes iga kolmandat täiskasvanut ja iga kümnes on vähemalt korra üle elanud kuupikkuse unepuuduse.
Iga unetu tunneb omal nahal, et ta peaks rohkem magama – väljamaganud inimese mälu töötab paremini ja ka tööjõudlus on suurem. Head ega sügavat und ei korva miski, ei mõnusad õhtud töökaaslaste või sõpradega, isegi mitte puhkus. Eesti vanasõna “Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki” ei saa enam tõena võtta, väsinud inimene jääb väljapuhanule alla.

Sügava une vajadus
Uni on elu üks eeldusi: lihtsalt pikutades keha puhkab, kuid aju muudkui töötab, peas keerlevad olevik, minevik ja tulevik – kõik vastavalt olukorrale ja meeleolule. Soome neuroloogiadotsendi ja rahvusvaheliselt tunnustatud uneuurija Markku Partise sõnul on nn REM-und (nn kiire uni) uuritud juba 50 aastat, kuid alles viimasel ajal on hakatud tähelepanu pöörama põhiküsimusele – miks inimene üldse magab? Nii sügava kui REM-une uurimine annavad teavet ka inimese tervisliku seisundi kohta.

Öö esimese poole sügava une, nn NREM-une ajal magab inimene piltlikult öeldes nagu nott, kogu organism puhkab ja aju eritab sel ajal kasvuhormooni, mida läheb lastel vaja kasvamiseks ning täiskasvanutel suhkruainevahetuseks, sel ajal täidab aju ka oma energialadusid. Sügav uni on hindamatu õppimisajal. Targem on panna õpiraamat kinni, kui selle taga hakkab uni vaevama, sest õpitu kinnistub ajus sügava une ajal, ei ole mõtet “läbi laugude” üritada teksti mitu korda läbi lugeda. Tugevate depressiooniravimite võtmise ajal REM-und ei esine, kuid need ei põhjusta siiski mälukaotust.

REM-une seostest mäluga teatakse juba üsna palju. Hommikupoolse öö aktiivne REM-uni aitab õigesse kohta talletada teabe ning omandatud oskused, säilitada emotsioone.

Kui palju und vajatakse?
Pool uneajast kuulub nn kergele, pealispindsele unele, mille kestel võidakse ärgata mitugi korda ja umbes 10 minuti pärast taas uinuda. Inimene vajab und 6,5–8,5 tundi ööpäevas, kuid see on väga individuaalne ja nii mõnelegi piisab 4–5 tunnist. Tavaliselt jäävad sellised vähemagajad, voodisse heitnud, kohe magama ja õige pea saabub neile sügava une aeg. Nende uni sisaldab kõiki uneetappe, kuid liiguvad ühest etapist teise palju kiiremini.

Une struktuur ja kvaliteet on niisama tähtsad kui selle pikkus. Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 7–8tunnine magamine. Neil, kes magavad alla 6 tunni, on suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kes põõnavad üle 9 tunni ega puhka ka selle pika ajaga välja, võib see olla märk mingi juba pikka aega märkamatult põetava haiguse kohta, mis väsitab.

Loe edasi ajakirjast...