Vähktõve eest pakku
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Juba ammu on uuritud seda, kas on võimalik vähktõve eest ära joosta. Ning on hakanud selguma, et füüsilisel aktiivsusel on täita päris tõhus roll vähi ärahoidmisel

Kõige kindlamad andmed vähktõve ja liikumise seostest on praegu olemas rinnavähi ja jämesoolevähi kohta. Vähktõve tekkimine või mittetekkimine sõltub paljudest asjaoludest, eluviisidest laiemalt ja ka pärilikest teguritest. Eluviiside tähtsus on väga suur – isegi kuni 70%. Liikumise osakaal jämesoolevähi ärahoidmisel arvatakse olevat 40% ja rinnavähi korral 30%.
Kuigi pärilikkust ei saa täiesti välistada, saab nendest põhjustatud haigestumisriski vähendada tervislike eluviisidega. Päritud kehvapoolsed geenid ei tee iseenesest kedagi haigeks.
Liikumine võib kaitsta ka eesnäärme- ja emakakehavähi eest. Kuigi kahe viimasena mainitud vähktõve uuringutulemused pole veel täielikud, ei tee liikumine igal juhul kahju.

Kuidas liikumine vähki ära hoiab?
Kõigepealt vähendab liikumine vähiohtu just kehakaalu korras hoides. See mõjutab organismi energiatasakaalu, hormoonide ja rakkude tööd. Liikumine soodustab vereringe tööd, paneb kiiremini tööle soolestiku ja parandab hingamist. Need kõik tulevad kasuks keha energiatasakaalule ja kahjulike ainete väljutamisele organismist. Liikumine parandab ka organismi kaitsevõimet, kui just üle ei treenita.

Kas piisab sellest, kui võimalusel minna jalgsi tööle-poodi, teha aiatööd, või peab kindlasti minema spordisaali?
Jalgsi tööleminek ja aiatööd täidavad ehk poole päevanormist, mis tähendab 30 minutit liikumist. Nii et sellest kindlasti ei piisa, pealegi ei anna see kehale piisavalt mitmekülgset koormust. Oleks hea, kui nädalas käia 2–5 korda vastupidavustreeningul – kõndimine, kepikõnd, ujumine, suusatamine, ja 1–3 korda lihastoonust tõstval treeningul näiteks jõusaalis.
Liikumine peab olema päris tõhus, tasane jalutamine vähktõvest ei päästa. Võib öelda, et igasugune liikumine, mis aitab ära hoida südame- ja veresoonkonna haigusi ning II tüübi diabeeti, aitavad pääseda ka vähktõve käest.
Et liikumine mõjutaks soodsalt tervist, peaks 5 päeva nädalas liikuma nii, et vähemalt 30 minuti jooksul oleks nahk higine. Kui aga kukal iga kord higiseks ei lähe, ei tasu kohe muretsema hakata. Iga kerge liikumine on tervisele palju kasulikum kui diivaninurgas tukkumine.

Kas väike ülekaal on tervisele kahjulik, kui palju liikuda?
Kerge ülekaal (kaaluindeks alla 30) pole nii kahjulik kui pidev laisklemine, mis mõjub südame- ja veresoonkonna haigustele ning rinnavähi tekkimisele palju kahjulikumalt. Vanematel naistel näitab kerge ülekaal hoopis elujõudlust. Kui pole tegemist rasvumisega, siis ei tasu väga tõsiselt võtta ühtegi nõuannet.

Loe edasi ajakirjast...