Vaktsineerimine pole midagi muud kui organismi kaitsevõime tugevdamine, et raskeid nakkushaigusi vältida või põdeda neid kergemalt. Teadlikkus vaktsineerimisest - see on omaette küsimus.
Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juhataja dr Matti Maimetsa sõnul on inimeste teadlikkus selles vallas võrreldes möödunud sajandi kuuekümnendate aastatega küll parem, kuid viimase kümne aasta jooksul on teadlikkus tõusnud aeglaselt. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustavad nakkushaigused kogu maailmas ligi 15 miljoni inimese surma aastas. Rohkem kui 5 miljonit nendest on alla 5aastased lapsed.
Kaitse haigust läbi põdemata
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmer ütleb, et lapsevanemate teadlikkus laste vaktsineerimisest on rahuldav ning seda kinnitab ka statistika, mille järgi laste vaktsineerimistega hõlmatus on meil heal tasemel. Samal ajal nendib ta, et kahjuks täiskasvanud enda vaktsineerimise vajalikkusest nii teadlikud ei ole.
"Üsna hästi teatakse küll puukentsefaliidivastast vaktsiini ja veidi mõningaid reisivaktsiine, kuid sellega tihtilugu teadlikkus ka piirdub. Inimeste huvi kerkib paraku siis, kui ajakirjandus šokeerivaid uudiseid edastab. Viimasel ajal on meedia võtnud vaktsiinide suhtes üsna negatiivse hoiaku, millega külvatakse inimestesse kahtlusi. Tunduvalt vähem jagatakse infot, mis pärineb tõenduspõhise meditsiini allikatest," sõnab dr Zilmer
Sellele koolkonnale, kelle veendumusel organism kaitseb end ise ja toodab ise vajalikus koguses antikehi bakterite ja viiruste vastu, ütleb Kai Zilmer, et vaktsiini toimel töötab organism täpselt samuti välja antikehad, mis kaitsevad haigustekitaja eest, kuid seda ilma haigust läbi põdemata ja võimalike raskete tagajärgedeta.
Immuunsüsteemi reaktsioon on looduslike haigustekitajate ja vaktsiinide puhul ühesugune. Organism on igal ajahetkel võimeline välja töötama kaitsekehi mitmete võõrorganismide vastu, millega inimene pidevalt kokku puutub. Immuunsüsteem ei nõrgene vaktsiinide toimel, küll aga nõrgeneb haiguse läbipõdemisest.
Rõuged kadunud, jälle leetrid
On räägitud ka sellest, et inimeste hügieen ja toidu puhtus paranesid samal ajal vaktsiinide levimisega. Tänu millele siis tegelikult mõned haigused kadunud on? On haigusi, mis hakkasid taganema enne, kui vaktsiinid üldse loodi.
"Kindlasti on mõju avaldanud mõlemad nähtused, nii hügieen kui ka vaktsiinid, kuid palju sõltub sellest, millisest konkreetsest haigusest räägime. Nakkushaigused kulgevad oma tõusude ja langustega vastavalt immuunsete inimeste arvule ja muudele mõjutustele ka ilma vaktsiinide toimeta, kuid täiesti selge on see, et vaktsineerimisega on kontrolli alla saadud kümneid nakkushaigusi, üks neist - rõuged - koguni likvideeritud," nendib Kai Zilmer. "Leetritest tingitud surmajuhud kadusid tänu vaktsineerimisele ning samuti vähenes miinimumini sellesse haigestumine. Paraku on leetrid Euroopas jälle tagasi ning sellest haigusest on tingitud ka laste surmajuhud. Põhjus ongi selles, et inimesed on hakanud uskuma väärteooriaid ja jätavad oma lapsed vaktsineerimata."
Loe edasi ajakirjast...
