Maa pöörlemine ümber oma telje põhjustab öö ja päeva vaheldumise. Sellise pidevalt muutuva keskkonnaga kohanemiseks on enamikul elusorganismidel eeldatavasti juba väga varajases evolutsioonis välja kujunenud bioloogilised rütmid. Niisugust 24 tunni vältel toimuvat protsesside perioodilisust nimetatakse ööpäevasteks rütmideks.
Elu rütmide mõjuväljas
Ka inimorganismi töö määravad kindlaks erinevad rütmid: need võivad olla ööpäevast lühemad ehk ultradiaansed, 24-tunnised ehk ööpäevased või siis aeglasemalt, päevade ja nädalate jooksul vahelduvad rütmid. Viimaste näiteks on naistel esinev menstruaaltsükkel. 24 tunni ajalõigus muutuvad sellised olulised näitajad nagu magamise-ärkveloleku tsükkel, vererõhk, kehatemperatuur, hormoonide eritus, immuunsüsteemi aktiivsus jt.
Ööpäevane kellavärk toimib meie keha erinevates rakkudes, kudedes ja organites, olles eluliselt tähtis paljude põhiliste ja organismi tasakaalu säilitavate (nn homeostaatiliste) protsesside talitlusele, alates rakkude jagunemise kontrollist kuni ainevahetuse funktsioonide korraldamise ja vananemiseni. Keskset ja koordineerivat rolli mängib siin aju keskosas paiknev väike piirkond, mida nimetatakse suprakiasmaatiliseks tuumaks, lisaks on peaaegu kõigis organites olemas nn perifeersed kellad. On teada, et umbes 2-10% kõigist meie geenidest on pideva ööpäevase kella kontrolli all.
Ööpäevased rütmid mõjutavad organismide käitumise, füsioloogia ja ainevahetuse paljusid erinevaid külgi ning on tervise seisukohalt äärmiselt olulised. Häired sellistes rütmides võivad viia tõsiste krooniliste seisundite tekkeni, nagu depressioon, unetus, südameveresoonkonna haigused, enneaegne vananemine ja vähk.
Kunstlik valgustus saastab keskkonda
Esimest korda valgustasid hõõglambipirnid New Yorgi tänavaid 1879. aastal ning sellest ajast sai alguse elektrivalgustuse moodne ajastu. Tänapäeval tundub kunstlik valgustus tänavatel, õuedes, parkimisaladel ja reklaamitahvlites juba iseenesestmõistetavana. Samas on selgunud, et kunstliku valguse tulv tekitab probleeme kogu elusloodusele. Hästi on teada, kuidas ere valgus eksitab lindude suunataju, segab konnade paaritumist või nahkhiirte toitumist, tegelikult mõjutab see aga kogu taime- ja loomariiki. Elektrivalgustuse leiutamise eelsele
Loe edasi ajakirjast...
