Valu ei hüüa tulles
Tekst Aive Antsov
10.02.2012

Valu võib tabada üleöö - ägedalt ja ootamatult, kuid see võib olla ka pikaajaline ehk krooniline vaevus.

Tartu Ülikooli Kliinikumi valukabineti tohter anestesioloog Mare Kubjas räägib kõige sagedasemate valude põhjustest ning sellest, kuidas nendega toime tulla.

Arstid liigitavad valusid üldjuhul kaheks: need võivad olla lühiajalised ehk ägedad või pikaajalised ehk kroonilised. "Ägeda ja kroonilise valu tähendus, mehhanismid ja ravi on erinevad," ütleb dr Mare Kubjas.

Äge valu tekib enamasti konkreetse orgaanilise põhjuse tõttu, nagu haav, luumurd, sünnitus, operatsioon või põletik. Sellest lähtuvalt, kui valu orgaaniline põhjus ehk vigastus paraneb, annab ka lühiajaline valu tavaliselt järele.

Valu muutub krooniliseks siis, kui see kestab kauem aega, kui kudede paranemiseks kulub. "Kroonilise valu mehhanism on ägeda valu omast erinev," tõdeb dr Kubjas. "Kroonilise valu põhjuseks võib olla viga kesknärvisüsteemi valu reguleerivas mehhanismis, samamoodi ka vale alarm või organismis elutegevuseks vajaliku teate edasiandmise häire."

Valukabinetti pöörduvad inimesed enamjaolt krooniliste valudega, mis tähendab seda, et nende valuprobleemid on kestnud rohkem kui 3-6 kuud.

Kroonilise valu tagamaadest
"Valutunne on inimestele ja loomadele elus püsimise tingimus," tõdeb inimesi valudest vabanemisel nõustav tohter. "Kui äge valu hoiatab hädaohu eest, siis krooniliseks muutunud valu kaotab oma kaitsva tähenduse, sest ta hakkab piirama inimese toimetulekut ja tekitab depressiooni."

Krooniline valu jaotatakse vastavalt valu tekkemehhanismile kolme rühma. Valu võib olla tekkinud koe- või närvikahjustusest või hoopis teadmata põhjusel.

- Kroonisest kahjustusest tekkinud valu esineb näiteks reumaatiliste haiguste ja teiste liigesepõletike korral. Valu tekitajaks on kestev põletik.

- Närvivalude korral on valutav koht väliselt terve, kuid viga on valuteateid edastavas süsteemis.

- Kolmanda rühma ehk teadmata põhjusel tekkinud valude puhul ei ole valutavas kohas ühtegi märki kudede ega närvikahjustusest. Sel puhul on meditsiiniuuringud, nagu röntgeni- ja kompuutripildid ning laboratoorsed näitajad, normis, kuid ometi tunneb inimene valu.
Kõige sagedamini on meie inimestel kroonilised alaseljavalud, artroosist ehk liigeskulumusest tekkinud valud, kaela- ja õlavöötmevalud, peavalud, polüneuropaatiad ehk mitmenärvihaigestumused ning insuldijärgsed valud, samuti vöötohatisejärgsed närvivalud ja vähivalud.

Vajadusel valukabinetti
"Valukabinetis tegeldakse peamiselt krooniliste valudega," ütleb dr Mare Kubjas, kelle sõnul peaks valukabinetti pöördudes kaasas olema saatekiri raviarstilt, kus on kirjas meditsiiniliste uuringute ja laborianalüüside vastused, diagnoos ja seni kasutatud ravimid.

"Kroonilise valu ravi hõlmab väga erinevaid erialasid. Seetõttu soovime, et enne valukabinetti pöördumist on vastava eriala spetsialist andnud hinnangu haiguse kulule ja edasisele ravitaktikale - kas on plaanis jätkata konservatiivse raviga või plaanitakse operatsiooni."

Loe edasi ajakirjast...