Herpeseviiruste perekonda kuuluv Varicella zoster jääb pärast tuulerõugete põdemist meie kehasse varjule ja võib ootamatult avalduda vöötohatisena eluetapil, mil meie tervis on nõrgem. Salapärast haigust aitab paremini mõista TÜ kliinikumi nahahaiguste kliiniku vanemarst-õppejõud Maire Karelson.
Herpeseviirus Varicella levib piisknakkuse teel ning põhjustab tuulerõugetesse haigestumise. Tegu on väga nakkava haigusega ning seetõttu on sellega hiljemalt teismeeaks kokku puutunud suurem osa elanikkonnast. "Iga inimene, kes on põdenud tuulerõugeid, peaks olema valmis selleks, et organismi jääv viirus avaldub hiljem vöötohatisena," ütleb dr Karelson sissejuhatuseks.
Üks viirus, kaks haigust
Tuulerõugete vastu vaktsineerimine ei kuulu n-ö kohustuslikku riiklikku vaktsineerimiskavasse ning haiguspuhangute tõttu on see lapseeas väga levinud haigus. Lastele on tõbi enamasti ohutu, kuid täiskasvanutele võib olla väga ohtlik, jättes endast maha hulga tüsistusi. Ometi ei kaitse ka vaktsineerimine haiguse eest täielikult. "Mõned tuulerõugete vastu vaktsineeritud võivad ikkagi haigust kergel kujul põdeda ning samuti ei ole nad täielikult kaitstud vöötohatise tekkimise eest," nendib dr Karelson.
Pärast tuulerõugete põdemist tekivad organismis enamasti antikehad, mis annavad inimesele haiguse vastu immuunsuse. Viirustekitaja jääb aga organismi edasi. Kui mõnel eluetapil organismi immuunsüsteem nõrgeneb, võib viirus aktiivseks muutuda ning avalduda vöötohatisena. "Organismi nõrgestavad nii raskekujulised ja kroonilise kuluga haigused kui ka ravimid, mida nendel puhkudel kasutatakse. Eakatel inimestel muutub lihtsalt immuunsüsteem nõrgemaks ning ei olegi palju vaja, et viirus avalduks. Piisab ka väikesest külmetusest nt saunaskäimisel," kirjeldab dr Karelson.
Loe edasi ajakirjast...
