Kas suur veresuhkrunäit ise tähendab esimest tüüpi diabeeti? Millises vahemikus on veresuhkur esimest tüüpi diabeetikul korras? Kui tihti peaks seda mõõtma? Teie küsimuste üle arutleb Eesti diabeedikeskuse juhataja endokrinoloog Marju Past.
Juulikuu Kodutohtris võtsime teie kirjade ja helistamiste põhjal luubi alla esimese tüübi diabeetiku igapäevaprobleemid. Et täpsustavaid küsimusi on saabunud veel, saab nüüd vastuse ka nendele.
Esimese tüübi kindlakstegemine
Mind huvitab see, kuidas tehakse kindlaks, kas normist kõrgem veresuhkur näitab esimest või teist tüüpi diabeeti. Olen kuulnud, et esimese tüübi korral on veresuhkrunumbrid ikka väga suured. On see nii?
Veresuhkrutase ei pruugi esimese tüübi korral algul olla üldsegi väga kõrge, kuigi näit läheb palju kiiremini suuremaks kui teise tüübi korral.
Kui suhkruhaigeks jääb laps, siis tavaliselt ei teki mingit segadust: on esimest tüüpi diabeet, mis vajab kindlasti insuliinasendusravi. Aga oletame, et inimene on vanuses 20–30 ja veel ka ülekaaluline – siis me ei oska algul arvatagi, kumma tüübiga on tegemist.
Esimese tüübi väljaselgitamiseks saame lisaks verest määrata antikehad, mis on kõhunäärme ära rikkunud. Teise tüübi korral neid antikehi ei ole. Kui kliiniliselt pole asi selge, siis see analüüs paneb tüübi paika. Teise tüübi korral saab alustada tablettraviga, esimese korral aga ainult insuliini süstimisega, sest seda kõhunääre ise enam ei tooda ja tabletid siin ei aita.
Algul on insuliinidoosid väga väikesed, kuid on võimalus, et esialgu saab hakkama ka ainult dieediga. Mul on meeles üks noor naine, kellel leidsime juhuslikult suure veresuhkrusisalduse, kuid kolme kuu keskmine oli korras. Verest leiti ka kõhunääret kahjustanud antikehi, kuid see number oli poolpidune. Naine oli nii-öelda diabeedi ootel: ei pidanud kohe hakkama süstima, vaid pidas poolteist aastat lihtsalt dieeti, ja selle aja jooksul arenes välja esimest tüüpi suhkruhaigus.
Et uurimine on uuemal ajal läinud üha paremaks ja täpsemaks, saame diabeedile varem jälile ja võime hakata veresuhkrut (asendus)raviga kontrolli all hoidma, kuid haiguse tekkeprotsessi me peatada ei saa. Peale ravi saame soovitada korralikult toituda, liikuda ja elada mitte väga stressirohket elu. Kui diabeet tuleb, siis tuleb ta niikuinii, aga millal täpselt, seda ei tea kunagi ette.
Loe edasi ajakirjast...
