Veenid laienevad, arterid ahenevad
Tekst Ille Grün-Ots
10.05.2012

"Hüvasti, kleidid!" on nii mõnigi naine oma sääri peeglist kriitiliselt takseerinud. Koledad sinised komud jalgadel - veenilaiendid. Õnneks on need peamiselt iluviga, trombioht varitseb vaid veenipõletike korral. Haiged arterid on meile hoopis ohtlikumad.

Inimesed mõistavadki veresoonte haiguste all tavaliselt jalgadel olevaid pindmisi veenilaiendeid. Tegu on perifeersete veresoonte haigusega. Sellised veenilaiendid on suuresti iluviga, mille puhul on arstil raske öelda, kas peab nendega midagi ette võtma või mitte. Inimesed ise pelgavad veenilaiendeid küll: et tekib tromb, mis hakkab liikuma. Kui trombist rääkida, siis see võib tekkida, kui tekib veenipõletik. Aga ka see tromb ei hakka väga sageli kuhugi liikuma. Asi on tunduvalt hullem siis, kui tegu on perifeersete arterite haigustega, hoiatab Taastava Kirurgia Kliiniku kardiovaskulaarkirurg dr Andrus Loog.

Veenilaiendid - kellel ja miks?
Dr Loog ütleb, et veenilaiendite tekkel on oluliseks teguriks pärilik eelsoodumus. Naistel esineb veenilaiendeid sagedamini kui meestel. "Naistel soodustab veenilaiendite teket ka rasedus," lisab dr Loog. Veenilaiendite tekkele aitab kaasa püstijalu töö, aga ka üldse staatiline asend. Samuti on oluliseks ülekaalulisus.

Päris palju saab siiski ise ära teha, et veenilaiendeid ei tuleks. "Esmalt liikumine, just kõndimine. Kõndimise ajal töötavad säärelihased, mis pumpavad verd jalgadest tagasi südame poole. Kui lausa kõndida pole võimalik, aitab ka säärelihaste pingutamine - pöia sirutamine. Tõstke vahepeal jalad lauale.

Aitab ka väline toetus, mis tähendab siis tugisuka või tugisukkpükste kandmist. Kasutada võib ka elastiksidet, aga sellega on see mure, et ühtlane sidumine on väga keeruline, peaaegu võimatu. Lisaks kipub elastikside veel maha libisema," õpetab kirurg.

Ravida ei saa
Dr Loog on sunnitud tõdema, et veenilaiendeid ravida ei saa, aitab vaid operatsioon: "Me ei oska veel muuta pärilikku eelsoodumust. Operatsiooniga eemaldame pelgalt selleks ajaks tekkinud veenilaiendid, aga ka pärast kirurgilist vahelesegamist ei saa me kunagi lubada, et neid uuesti ei teki.

Veenilaiendid eemaldatakse kas klassikalise või laseroperatsiooniga. Lisaks on väiksemate veenilaiendite ja kapillaaride puhul võimalik kasutada skleroteraapiat. See tähendab ravimi süstimist veeni, mille tulemusel tekib veenis põletik ja veeni seinad kleepuvad kokku.

Peamine arstlik soovitus seisneb siiski tugisukkade ja sukkpükste kandmises. Enamikul veenilaienditel on vaid kosmeetiline tähendus. Meditsiiniline soovitus veenilaiendite eemaldamiseks on vajalik, kui veenilaienditest on tekkinud haavand, patsiendil esinevad sagedased põletikud. Veenilaiendid võivad põhjustada ka turset ja naha muutusi."

Loe edasi ajakirjast...