15 küsimust südame rütmihäiretest
Arvo Mesikepp, südamearst
31.05.2020

Südame rütmihäiretega hädas üsna paljud inimesed. Siit leiab mõned selgitused.  

1. Mida tähendab südame rütmihäire? Kas ka see, kui süda liiga kiiresti lööb (klopib) või lööb liiga aeglaselt?  

Südame rütmi normaalne sagedus rahulikus olukorras on 60 kuni 80 pulsilööki minutis. Igasugusel pingutusel rütm kiireneb ja see on füsioloogiline nähtus: töö puhul nõuavad organismi koed rohkem toitu, mida vereringe kaudu laiali kantakse. Seega on siis südamelöökide sagenemine normaalne. On välja arvestatud ka ealised pulsi töönormid, millest südame kiiremini töötamine pole enam tervislik. Südame rütm on meil aeglasem une ajal – puhkab ka süda koos kogu organismiga. Siingi on omad normid ja piirid, millest aeglasem rütm on juba haigus. Eriolukordades, näiteks pikamaajooksu treeninguga, võib inimene oma südame panna rahuolekus aeglasemalt tööle. Nii on jooksmisel vereringe varu pulsi kiirenemise arvelt suurem. Kuidas India joogid elavad, ei oska kahjuks arvata, kuid nemad pidavat südant eriliselt aeglaselt tööle treenima.
Tervetel ja normaalses olukorras inimestel tuleb eristada südame löögisagedust rahuolekus ja tööolukorras; süda võib kloppida kiiremini ka erutuse puhul – oleme seda kõik kogenud. Südame rütmihäire aga on haigus ja siis muutub südametegevus ebakorrapäraseks. Rütmihäireid liigitatakse omakorda aeglasteks ja kiireteks; ravi on nende puhul erinev ja oleneb peamiselt sellest, millisest südame piirkonnast on häired tekkinud. Need rütmihäired, mis saavad alguse südame kodadest, on healoomulisemad. Südame vatsakestest lähtunud häired aga on sellest hoolimata, kas nad on kiired või aeglased, tunduvalt kehvema iseloomuga.  

2. Kas võib olla nii, et süda ei löö õiges rütmis, kuid inimene ei tunnegi seda ja elab aastaid nii? Mis on ohud? Kas rütmihäired kahjustavad südant?  

Oleme kõik kogenud, et harjume ära automootori müraga või ükskõik missuguse teise mootori pideva ühtlase tööga ja märkame seda alles siis, kui mootor seisma jääb või töötab ebaregulaarselt. Eks nii ole ka meie südamega – tunnetame, kui midagi on korrast ära. Tihti ei saa ka siis täpselt aru, et väsimuse, õhupuuduse, nõrkuse, koormustaluvuse languse, peapöörituse, minestuse ja muude üldiste halbade enesetunnete taga võib olla rütmihäire. Juhuslikult võidakse rütmi ebakorrapärasust leida arsti juures läbivaatusel ja elektrokardiogrammi (EKG) tegemisel. Krooniliste rütmihäirete ohud tulenevad neid tekitavatest haigustest: nii võivad rütmihäired jääda püsima infarkti ja südamelihasepõletike läbipõdemisel, samuti areneda südamepuudulikkusega kulgevate haiguste puhul. Samal ajal võib osa rütmihäireid ise südame tööjõudlust langetada ja soodustada kroonilist südame- ja vereringepuudulikkust. Eriti ohtlikud on ägedalt tekkivad rütmihäired, sest süda ei suuda olukorraga kohaneda ja tulemus on halb. Nii on üks kindel rütmihäire – südame vatsakeste virvendus – äkksurma, südame seiskuse põhjustaja.

 Loe pikemalt ajakirjast...

Sarnased artiklid