Südamelihas pelgab põletikku
Arvo Mesikepp
südamearst
28.10.2019
Südamelihasepõletikku võivad tekitada mitmed erinevad asjad. | Shutterstock

Terve treenitud südamelihas peab oma rasket igapäevatööd tehes elupingele üsna hästi vastu. Kui aga seda kurnab põletik, mida välja ei ravita, on südamega juba kehvemad lood. Inimese süda on tugev lihaseline organ.

Inimese süda on tugev lihaseline organ. Südamelihas pumpab hapnikuga rikastatud verd aordi kaudu kõikidesse veresoontesse ja saab veenide kaudu hapnikuvaese vere tagasi, mille omakorda pumpab edasi kopsuvereringesse - seal toimub rikastamine hapnikuga. On imetlusväärne, et sellist vereringet vahetpidamata korraldades suudab süda aastakümneid varustada verega kogu organismi kõiki organeid, ja kui ta on terve, siis me südametegevust ei märkagi.

Üksainus ja töökas
 

Südamelihas koosneb vöötlihasrakkudest, mis ehituselt ja tegevuselt erinevad skeletilihaste omadest. Me ei saa südamelihase tööd oma mõistusega juhtida, nagu me käte, jalgade ja teiste lihaste tegevust korraldame. Südamelihase kokkutõmbeid reguleerib perifeerse närvisüsteemi autonoomne (tahtele allumatu) talitlus.
Veel on südamel üks eripära, nimelt tema unikaalsus - süda on üks ja ainus. Inimesel on mitu organit dubleeritud, näiteks ühe neeru kaotus ei pruugi veel oluliselt elukvaliteeti häirida, sest alles jäänud terve neer võtab tegevuse üle. Kui aga süda enam ei tööta, tähendab see, et eluga on lõpp.

Omapärane on südame kokkutõmmete (süstolite) vaheldumine lõõgastustega (diastolitega). Diastoli ajal saab südamelihas lühikese puhkuse, mis annab jõudu järgmiseks süstoliks. Kui südametegevus aeglustub, näiteks öösel magades või ka muidu rahuolekus, siis südame kokkutõmmete sagedus väheneb - lõõgastusaeg pikeneb, tänu millele lihas puhkab rohkem kui tööolukorras.
Esialgu on südamelihases suur reserv pingutusteks. Rahuolekus pumpab süda veresoonte kaudu organismi minutis umbes 5 liitrit verd, koormuse kasvades võib minutimaht tõusta 20-30 liitrini. Koormusega suureneb ka südamelihase enese hapnikuvajadus ning intensiivistub kogu muu ainevahetus - seda reguleerib organism südamelihase kokkutõmmete tugevnemise ja sagenemisega.

 

Müokardiidil palju süüdlasi

Müokardiit on põletikuline südamelihasehaigus, mis kahjustab selle rakke, sidekude ja veresooni. Kahjustuda võib ka südamepaun ehk perikard – tekib perikardiit ehkkokku müoperikardiit (südamelihasepõletik koos südamepaunapõletikuga). Haiguse sümptomite kirjeldusest ette rutates: müoperikardiit annab endast märku tugeva valuga, müokardiit ehk südamelihasepõletik üksinda aga võib kulgeda ilma valuta.

Südamelihasepõletikku põhjustavad peamiselt viirused, kuid vastupidi levinud arvamusele pole gripiviirus kõige sagedasem süüdlane. Müokardiidi tekitajad on põhiliselt gripitaolise haigestumise põhjustajad (enteroviirused), herpeseviirus, edasi tulevad gripi-, adeno-, ehhoja teised harvemini esinevad viirused. Südame lihasepõletikku võivad tekitada ka bakterid: stafülokokid ja streptokokid (nt Agrupi beetahemolüütiline streptokokk, mis põhjustab kurguhaigust, sarlakeid ja roospõletikku) ning viimastel aastakümnetel uudisena ka borrelioositekitaja spiroheet, mis levib puukidega. Tekitajaks võivad olla ka seenhaigused (tuntuim neist kandidoos), eriti immuunpuudulikkuse korral. Harvemini on müokardiidis süüdi algloomad ja parasiidid.

Müokardiidi tekkel võivad olla ka mittenakkuslikud tegurid: sageli reumatoidartriit, süsteemsed sidekoehaigused, veresoontehaigused ja kasvajad. Eraldi tuleb mainida kiiritust kui haiguse põhjustajat. Südamelihasepõletikku võivad esile kutsuda ka mõned ravimid, mürgised ained ja narkootikumid. Alati aga ei olegi võimalik põletiku tekitajat ja põhjust kindlaks teha. Üks selle haiguse vorm ongi teadmata põhjusega (nn idiopaatiline) ehk Fiedleri müokardiit. Seda tuleb ette sagedamini noortel ja kahjuks on väljavaade sellest paraneda halb.

Rohkem loe ajakirjast Kodutohter

Sarnased artiklid