Sel puhul tuleb jälle appi füsioloogiline lahus, mis muudab sekreedi vedelaks. Ka nuuskama peab õppima, eriti nohu ajal. Kõigepealt nuuska pikkamisi tühjaks üks ninapool ja siis teine – mitte mõlemat sõõret korraga!
Nuuska aeglaselt ja nõrgalt, muidu võib nina limaskestale tekkida lisaks rõhutrauma: ripsrakud lähevad lihtsalt katki.
Ka pole mõistlik tihti järjest nuusata. Eriti siis, kui nohu hakkab paranema: nina kuivab, koorikud häirivad ja sealt pole eriti midagi tulemas. Nuusates aga võivad minna nina limaskesta veresooned katki ja võib tekkida uus kärn. Kui nohu hakkab mööda minema, tasub nina taas füsioloogilise lahusega loputada ja tasakesi nuusata.
Viirus levib enamasti piisknakkusega: ägeda nohu korral aevastades paiskub õhku palju viirusi. Loomulikult ei maksa nohust inimest suudelda ega kallistada. Kui kodus on nohune pereliige, võiks ta võimaluse korral minna teise tuppa. Ka nohune vanaema võiks lapselapsest natuke eemale hoida.
Samuti pole mõistlik kasutada nohuse inimese jooginõusid, lusikaid- kahvleid, nagu ikka viirushaiguse korral. Et viirused levivad ka käte kaudu, siis mida tihedamini käsi pesta, seda ohutum olemine.
On nohuseid inimesi, kellel viirusnakkuse ajal palavik eriti ei tõuse ning nad käivad tööl edasi. Olgugi et palavik on madal, on kõige kasulikum kas või üks päev kodus teki all olla – puhkus on pool ravist. On enesepetmine, kui tehakse oma igapäevatööd edasi, sest viirusnakkus on organismile lisakoormus. Vähemalt üks päev kodus olla on mõtet just kohe haiguse alguses.
Allikas: "Külmetushaiguste koduravi"
