1. Milline haigus on herpes?
Herpest põhjustab viirus ja seda on kahte tüüpi: huuleohatis ja suguelundite ohatis. Neid põhjustavad tavaliselt erinevad viirusetüübid, kuid mõnikord võib huuleherpes nakatada genitaalid või genitaalherpes välja lüüa näol või kehal.
Nakatumise järel jääb viirus organismi kogu eluks. Kui immuunsüsteem nõrgeneb, liigub viirus tundenärvide kaudu tagasi nahale või limaskestale.
2. Kuidas nakkus saadakse?
Herpeseviirus levib otsese kontakti kaudu ehk suudlemise, suguühte või suuseksiga. Nakkusoht on kõige suurem, kui on tekkinud leemendavad vesivillid, kuid nakatada võib ka siis, kui ohatist pole. Suur osa viirusekandjaist ise ei tea, et nad viirust kannavad, sest see pole kordagi välja löönud.
Ainus võimalus genitaalherpest vältida on kasutada kogu suguühte ja suuseksi ajal kondoomi. Huuleherpest võib teoorias saada ka piisknakkuse või puutekontakti kaudu, kuid see risk on väike. Alati on abi kätepesust.
3. Millised on genitaalherpese sümptomid?
Meestel ilmnevad sümptomid 2–10 päeva ja naistel 4–14 päeva peale nakatumist. Naistel on esimesed nähud välissuguelundite sügelus ja kipitamine, seejärel tekivad valusad vesivillid, mis lähevad katki kas tundide või ühe-kahe päeva jooksul.
Esimesel korral võib haigus olla väga valus ja kulgeda raskelt, aga see võib areneda ka täiesti ilma haigusnähtudeta. Naistel võib olla valus urineerida. Nii meestel kui ka naistel võib kerkida palavik ning tekkida lihase- ja peavalu. Katki läinud vesivillidele tekib kärn ja 2–4 nädala jooksul paranevad need arme jätmata.
4. Kui levinud on huuleherpes?
Huuleherpest esineb 90 protsendil elanikkonnast. Enamasti saadakse nakkus juba väikelapsena, kuid siis ei tekita see veel mingeid vaevusi. Mida vanemana nakkus saadakse, seda tugevamalt vaevused välja löövad.
Huuleohatise esimene sümptom on naha tundetus, seejärel kipitus ja sügelemine. Vesivill tekib enamasti mõne tunni jooksul, hiljemalt järgmisel päeval. Tavaliselt tekib herpes huultele, kuid see võib tulla ka ninasõõrmetele või mujale näole. Raskemal juhul võivad vesivillid tekkida suhu, neelu või isegi söögitorusse.
5. Kas ohatist saab ravida?
Kuna herpest põhjustab viirus, siis parandavat ravi pole. Ohatise põhjustatud vaevusi võib leevendada kreemide ja salvidega, mida saab apteegi käsimüügist. Salvi määritakse kohe, kui tekib sügelus, ja ravi jätkatakse viis päeva. Uurimused näitavad, et salv lühendab herpese eluiga. Abi saab ka meest, mesilasvaha sisaldavast kreemist ja hüdrokolloidplaastrist.
6. Kas genitaalherpest võib ravida samade salvidega kui huuleherpest?
Üksikuid vesiville võib määrida huuleherpese salviga. Raskeid juhtumeid on võimalik leevendada ja viiruse levimist vähendada suu kaudu võetavate ravimitega. Patsient, kellel on palavik, lihasevalud ja valu urineerimisel, saadetakse haiglasse. Kui herpes hakkab korduma, võib läbi teha pool aastat kestva ennetuskuuri. Genitaalherpesesse nakatunu peaks hoiduma suguühtest vähemalt haiguse aktiivsel perioodil.
7. Kas herpesest võib saada lõplikult lahti?
Ei. Ravimitega herpesest lõplikult lahti ei saa. Herpes kordub 80 protsendil viirusesse nakatunud inimestel. Korduv genitaalherpes tekitab harva palavikku, valusid ja teisi raskemaid vaevusi. Herpes tekib uuesti füüsilise või psüühilise stressi tagajärjel, naistel sageli menstruatsiooni ajal.
8. Kas aastaajad mõjutavad herpese tekkimist?
Ilmselt küll, sest on pandud tähele, et ohatise tekkimist mõjutab tugev päike. Herpes kordub, kui organismi immuunsüsteem on ajutiselt nõrgenenud, kusjuures seda võib põhjustada tugev UVB-päikesekiirgus.
Korduvate ohatiste käes vaevleja peaks soojale maale puhkusereisile minnes ravimid kaasa võtma, sest herpes tekib tavaliselt peale paari päikesepäeva. Eriti tähtis on huulepulk või -kreem, mille päikesekaitsefaktor (SPF) on vähemalt 15.
9. Kas herpes on ohtlik?
Herpeseviirus võib liikuda edasi ajusse ja tekitada seal põletiku, millest võib jääda püsiv kahjustus. See võib tekkida kohe nakatumise alguses esimese ägeda reaktsioonina. Sünnitusel võib ema nakatada lapse. Kui sünnitaja herpes on aktiivses faasis, tehakse lapse kaitsmiseks enamasti keisrilõige. Kui genitaalherpese nakkus on kindlaks tehtud, siis peab rase seda arvele võtmise ajal kindlasti arstile ütlema.
10. Milline on elu koos herpesega?
Kuna herpes on kaaslane kogu eluks, peab õppima sellega toime tulema. Genitaalherpes on keerulisem elukaaslane kui huuleherpes, kuid igal inimesel on haiguse kulg erinev. Herpese aktiivsus väheneb aja jooksul ja vaevused nõrgenevad. Herpes on nakkav, seega peab hoolitsema partneri kaitsmise eest. Kuna herpes on nakkav ka mitteaktiivses staadiumis, siis peab sellest partnerile rääkima, et ta võiks ise otsustada, kas soovib võtta nakatumisriski.
