Inimene on keerukas rakkude mosaiik. Igaühes meist on erinevaid rakke, mis kõik on isesuguse ehitusega ja täidavad täiesti erisuguseid ülesandeid. Kõik nad on aga tekkinud vaid ühe raku – viljastatud munaraku – pooldumiste tulemusena.
Vanematelt saadud informatsioon on igas rakus panipaikades ehk geenides, mis hoiavad paljude aastate jooksul tekkinud sõnumit ning annavad selle järglastele edasi. Sealjuures on põhitegijaks valgud, mis kogu arengut reguleerivad. Valgud omakorda koosnevad erinevatest aminohapetest, kusjuures taimsed valgud on teistsugused kui inim- ja loomorganismi omad. Teame ju, et taimedest kõiki vajalikke aminohappeid ei saa, küll aga saab neid loomsest toidust.
Geenid koosnevad erilise keemilise ehitusega valguühenditest, milleks on pärilikkusaine, desoksüribonukleiinhape (DNA), milles omakorda on kombinatsioone neljast keemilisest lämmastikalusest, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G. Nende nelja tähega pannakse kirja kõik, mis on organismi võimaluste määramiseks vajalik. Seega inimesed, kes lasevad teha geenikaardi, saavad vastuse nende tähtede kombinatsioonina, mida peab selgitama spetsialist.
Kuid tähtis on see, et ainult nelja tähega tähistatud genoom koosneb kolmest miljonist tähemärgist. Selline keerukus annab rakkudele teada, millised nende võimalused on, ja seda teavet edastavad need ka oma järglastele. Nii nagu ütlevad geeniteadlased: ei saa inimene linnu kombel õhku tõusta, kuid oma maapealseid asju võib ajada mitmel viisil.
Sellepärast ongi oluline, et liiguksime parajalt, toituksime tervislikult ja elaksime õnnelikult, sest kõiges ei saa süüdistada geene.
