Meik võib teha imesid, kuid selle peamine eesmärk on peita iluvigasid. Just seetõttu tasub vaadata, mida sa suhu pistad – et oleksid kaunis ja särav ka meigivabadel päevadel. Kui lisad oma igapäevamenüüsse nn ilutoite, võid tulemusi näha juba umbes kuu aja pärast: su nahk muutub säravamaks ja elastsemaks.
Mustikad ja granaatõunad
Nii mustikad kui ka granaatõunad on pungil täis antotsüaniine – antioksüdante, mis aitavad kaitsta nahka väikeste kurdude tekkimise ja niiskuskao eest. Nad sisaldavad ka palju C-vitamiini, mis suurendab kollageeni tootmist, see aga teeb naha elastseks ja pringiks. Lisaks ei anna ei mustikad ega granaatõunad kuigi palju kaloreid, mis mõjub suurepäraselt su kehaümbermõõdule.
Tume šokolaad
Kuigi levinud arvamuse järgi tekitab šokolaadi söömine vistrikke, ei ole teadusuuringud seda uskumust tõestanud. Küll aga leidub selles hõrgutises palju flavonoide – tugevaid antioksüdante, mis aitavad nahka päikesekahjustuste eest kaitsta ning suurendada verevoolu kudedesse, hoides naha särava ja toidetuna.
Siiski ei ole iga šokolaad nahasõbralik. See peab olema vähemalt 70% kakaosisaldusega, sest siis on selles rohkem antioksüdante. Loomulikult peab šokolaadi söömisega ka piiri pidama – ühest tükist päevas piisab.
Spinat
Spinat on tähtsate toitainete ja antioksüdantide varamu ning aitab võidelda vabade radikaalide ja põletike vastu. Spinatilehed on rauarikkad ning sisaldavad joodi, kaltsiumi, fosforit, mangaani, magneesiumi ja kaaliumi. Veelgi enam: selles leidub luteiini – antioksüdanti, mis neelab kahjulikku kiirgust, hoides sellega silmi kahjustuste eest. Luteiin kuulub karotenoidide hulka, mille ülesanne on muuhulgas kaitsta silmapõhju lubjastumise eest.
Kõige suurem kasutegur tuleb nahale aga spinatis leiduvast A-vitamiinist, mis aitab kaasa rakkude vahetumisele ja hoiab naha elastsena. A-vitamiin ongi tuntud kui nahavitamiin, mille toime on tõestatud: ergutab naharakkude taastootmist ning aeglustub naha vananemist. Sellepärast kasutatakse retinooli ehk A-vitamiini kosmeetikas.
Spinat on ka kõhusõbralik aedvili, mis sobib kaalujälgijatele, sest ta ei sisalda palju kaloreid. Seega tasub seda süüa iga päev.
Kreeka pähklid
Pead sööma ainult seitse Kreeka pähklit päevas, et saada siledam nahk, elujõulisemad juuksed, tervemad silmad ja tugevamad luud. Just tänu oma suurele E-vitamiini-sisaldusele aitavad Kreeka pähklid organismi vananemise vastu; rohke H-vitamiin ehk biotiin aitab nahaprobleemide, rabedate küünte ja tuhmide juuste korral.
Lisaks on Kreeka pähklites palju valku ning oomega-3-rasvhappeid. Need aitavad toota serotoniini, mis tekitab söömisjärgset rahulolutunnet. Naha sõbrad on ka sarapuu- ja pistaatsiapähklid ning mandlid.
Jogurt
Jogurti valmistamisel lisatakse piimale bakterijuuretist, mis on tavaliselt kahe piimhappebakteri segu – see soodustab seedimist ja vähendab kõhukinnisust. Jogurt sisaldab kaltsiumi, mis on väga tähtis, et küüned ja hambad oleksid tugevad. Kõige paremini omastab organism kaltsiumi piimast ja piimatoodetest, kuna nendes on imendumiseks vajalikul hulgal rasvhappeid ning D-vitamiini. Seega on jogurt nii kõhu- kui ka nahasõbralik toit.
Lisaks leidub jogurtis tsinki, mis peletab põletikku ja aitab kaasa naharakkude uuenemisele.
Tomat
Tomat on üks väikseima energiahulgaga aedvilju, kuid rikkalik karotenoidide ja mitut liiki bioaktiivsete pigmentide poolest ning ühtlasi suure antioksüdandisisaldusega toit. Ilusa punase värvi annavadki talle antioksüdandid: pigment lükopeen, provitamiin beetakaroteen ning flavonoid kvertsetiin. Tänu lükopeenisisaldusele aitab tomat nahka kaitsta päikese ja muude kahjulike keskkonna mõjude eest.
Mida küpsem on tomat, seda rohkem lükopeeni sellest saame. Tomati kasulik toime suureneb kergel kuumutamisel. Päevas tasub süüa üks keskmise suurusega tomat.
Kiivi
Kiivi kareda koore all peitub rohkelt C-vitamiini, mis aitab ergutada kollageeni tootmist, parandada naharakkude DNA-kahjustusi ning hoida veresooni ja juuksekarva folliikulit tugevana.
Üks kiivi katab päevase C-vitamiini vajaduse peaaegu täiesti, samas annab see vaid 42 kilokalorit. Lisa seda hommikupudrule või ampsa vahepalaks.
Roheline tee
Roheline tee sisaldab antioksüdante, mis parandavad hea ja halva kolesterooli suhet ning soodustavad arterite vereringet. Lisaks sisaldab roheline tee katehhiine, mis on tuntud oma vähivastase toime poolest, ning aitab vähendada päikesepõletuse ohtu. Kõige rohkem katehhiine on matcha-tees.
Päevas tasub juua kaks tassi rohelist teed. Võid teesse panna ka veidi suhkrut (üks teelusikatäis annab umbes 16 kilokalorit), mis aitab kehal katehhiine paremini omastada.
Vitamiinid ja mineraalained nahale
E-vitamiin on tuntud ka naha nooruslikkuse hoidja ning kortsude vähendajana – seda leidub paljude kosmeetikatoodete koostises. Samuti on E-vitamiin väga kasulik armide ennetamisel ja ärahoidmisel. Tema saamiseks peaks toidus olema taimeõlisid, näiteks päevalille-, oliivi-, rapsi või nisuiduõli. Soovitatav on sagedamini süüa mandleid, pähkleid, seemneid, kala, idandeid, maapähklivõid, avokaadot ja ka täisteratooteid.
Lisaks võib E-vitamiini leida köögiviljadest: paprikast, kapsast, sparglist ja sojast.
D-vitamiin aitab kaasa luude tervisele, kuid olulised on ka küüned ja hambad, mille ilus kuju ja tugevus mõjutavad eelkõige enesetunnet. Kõige paremini kasutab organism nahas moodustuvat D3-vitamiini ehk kolekaltsiferooli. Seega on naha tervis tähtis ka luude tervise jaoks.
Eakatel võibki D-vitamiini puuduse korral tekkida topeltprobleem: on luude hõrenemine, kuid samal ajal on halvenenud ka D3-vitamiini imendumine, mis on tingitud naha vananemisest. Siis saab tuge D-vitamiiniga rikastatud toidu söömisest, looduslikult on teda eelkõige rasvastes piimatoodetes ja kalas.
K-vitamiin on vajalik veresoonte tugevdamiseks, ta vähendab tumedaid ringe silmade ümber ja kaitseb nahale tekkida võivate verevalumite eest. K-vitamiini sisaldavad tumerohelised köögiviljad, näiteks brokoli, aga ka Hiina kapsas. Kapsas sisalduvad kaaliumiosakesed kiirendavad toitainete ringlust ja omastamist.
Mineraalained (nt kaalium, magneesium, tsink, raud, seleen), mida saame mitmekülgsest toidust, mõjuvad koostöös hoolikalt valitud menüüs, mis soodustab nii naha kui ka kogu keha ainevahetust.
Allikas: Mai Maser, toitumisteadlane
