Kauaoodatud, imeline kuum suvi. Aga kui kuumus kestab juba teist nädalat ja särk on pidevalt higist märg, hakkad talve igatsema.
Kuumus koormab hingamis- ja vereringeelundeid ning raskendab põhihaigusi. Tugev higistamine ja sellega kaasnev dehüdratsioon ohustavad erineva raskusastmega kuumahaigustega, halvimal juhul kuumarabandusega. Väikesed lapsed ja eakad on oma kehaehituse tõttu altid dehüdratsioonile.
Peavalu, pearinglus, iiveldus, nõrkustunne ja niiske nahk on kuumarabanduse sümptomid. Nende sümptomite korral peaksite kohe otsima jahedust, vähendama riideid ja jooma vett. Võite nahka niisutada jaheda veega või jahutada ventilaatoriga.
Inimene toodab päevas pool liitrit kuni kaks liitrit higi, kuumaga kuni paarkümmend liitrit. Igal higitilgal on eesmärk. Higistamine on hädavajalik kuuma, palaviku ja füüsilise koormuse korral.
Meie aju temperatuuri reguleerimise keskus püüab vaatamata ümbritseva õhu temperatuuri tõusule hoida meie kehatemperatuuri konstantsena, keskmiselt 37-38 kraadi. Higistamine on keha viis vältida liigset temperatuuri tõusu ja higistamise lakkamine on märk termoregulatsioonisüsteemi tõrkest või dehüdratsioonist. Esimestel kuumadel päevadel on higistamine siiski leebem, kuna kehal kulub temperatuurimuutustega harjumiseks paar nädalat.
Higistamise ajal eritub nahale niiskust, mis aurustudes seob soojust. Higistamist ei tohiks vähendada, vaid vastupidi, seda tuleks toetada regulaarsete ajavahemike tagant vee joomisega. Lõhnaprobleemide tõttu ei tohiks higistamisest hoiduda, sest puhas higi ei lõhna.
Terve täiskasvanu saab soojust nautida ilma, et peaks end eriti jahutama. Samuti peab ta hoolitsema selle eest, et kehal oleks võimalus higistada. See tähendab regulaarset joomist ning avaramat ja kergemat riietust.
Selleks, et orgnanism ei kuivaks, peaks jälgima ka oma tualetikülastusi. Harvad käigud kempsu ja tavapärasest tumedam uriin viitavad, et vedeliku tasakaaluga organismis pole kõik korras.
Kas palavaga tasub minna jääkülma duši alla? Kui tavaline 38-kraadine dušš tundub liiga kuum, võib seda natuke jahutada. Kuid jääkülm vesi alandab liigselt temperatuuri ja põhjustab külmavärinaid. Keha tajub sedakui ohtu termoregulatsioonile ja algatab vastumeetmeid: naha pinnapealsed veresooned tõmbuvad kokku ja lihased hakkavad soojust tootma. Jääkülm lühike dušš mõjutab ainult nahka ja jahutab seetõttu vaid väga lühikeseks ajaks. Kuna äkiline külm tõstab vererõhku, tasub külma veega ettevaatlik olla südamehaigetel ja südameravimeid tarvitavatel inimestel.
Jaheda vee jahutavat toimet saab nautida ka ilma duši alla minemata. Käte ja jalgade leigesse vette panemine leevendab rasket tunnet. Samuti võib niisutada rätikut ja kasutada seda külma kompressina kaelale, kaelale ja otsaesisele. Kõige mugavam viis kuumusele leevendust otsida on supelda looduslikes vetes.
Palavate ilmadega on magamine katkendlik. Kui läheb palavaks, tuleks aknad ja rulood sulgeda hommikul ning avada alles öösel. Voodipesu võib panna päevaks külmkappi jahtuma, kuid kahjuks muutaub see kiiresti soojaks. Magada võib alasti või õhukese puuvillase öösärgiga. Pisut aitab ka traditsiooniline lauaventilaator öökapil, mille ette võib panna jääkuubikutega kausi. Kuuma ilma korral tuleks jõulisem treening planeerida varahommikule. Kuigi õhtu oleks temperatuuri tõttu parem aeg trenni tegemiseks, raskendab hilisõhtune jõuline füüsiline liikumine uinumist.
Jahe vesi ea jahutaja, kuid jääkülm jook võib põhjustada vaevusi. Samuti võib see põhjustada lühiajalist närviärrituset otsmikul, mida nimetatakse jäätise peavaluks. Kõige tähtsam on juua regulaarselt ja piisavalt, kuid mitte ülemäära. Liiga palju joomine võib alandada vere naatriumisisalduse ohtlikult madalale tasemele.
Vesi, marjamahl ja soola sisaldav mullivesi on head kuuma ilma joogid. Alkohol ja kohv suurendavad vedelikukaotust ja halvendavad dehüdratsiooni. Õhtul võib teha valmis kannutäie ürditeed, näiteks piparmündiga, jätta jahtuma ja seda siis järgmisel päeval vähahaaval juua.
