Sümptomid võivad olla erinevad: uinumisraskused, unetus varahommikul või katkendlik uni.
Enamasti tuleb unehäirete põhjust otsida muretsemisest. Vahel on unetu öö põhjuseks näiteks hirm selle ees, et und ei tule ja järgmisel päeval ei jaksa tööl vastu pidada. Kuid tegemist võib olla ka tõsisema meeleoluhäirega, nagu ärevushäire või depressioon. Unetust võib põhjustada mõni traumeeriv sündmus või füüsiline haigus, nagu uneapnoe, rahutud jalad või valu. Sageli on põhjuseks õhtul joodud kofeiini sisaldavad joogid, liiga hiline söömine, suitsetamine või vähene kehaline aktiivsus. Vahel pole võimalik ühte ja ainust põhjust välja selgitada, teinekord on põhjused kombineeritud. Uni on nagu tundlik mõõdik, mis reageerib inimese elus ette tulevatele pinge- ja stressiseisunditele või tervisehäiretele,
Tihti lähevad segi põhjus ja tagajärg. Inimesed arvavad, et muretsemine, depressioon ja meeleoluhäired on unetuse tagajärg, tegelikult on vastupidi. Nii tekib ring, mis toidab ennast ise, ja sellest on raske välja tulla.
Nii nagu toitu ja jooki, vajab organism toimimiseks ka piisavalt und. Uni aitab taastada meie jõuvarusid. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad meie tervist ja vastuvõtlikkust haigustele. Unehäired võivad põhjustada mäluhäireid, kaalutõusu, kõrget vererõhku, diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste teket. Magamata ööde tagajärg pole lihtsalt unisus, vaid inimene on kurnatud ja hajameelne, tal on tähelepanuhäired ja keskendumisraskused, ta töökiirus on vähenenud. Mõned unetud ei jaksa vahel tööle ega kooli minna.
Väsimuse tõttu juhtub ka palju liiklusõnnetusi. Alkoholi veres saab mõõta, väsimust mitte, aga väsinud juht on liikluses sama ohtlik kui purjus juht.
Probleem on ikkagi see, kui unetus kestab pikemat aega, muutub krooniliseks, ning siis hakkavad tekkima ka pidev väsimus ja muud terviseprobleemid. Unehäirete ilmnemisel peaks võtma ühendust perearstiga, et leida ühiselt lahendusi. Unetuse võitmine võtab pikka aega, nii et tuleb varuda kannatust.
