Avaram mõtlemine ja proportsioonide paika panemine on väga oluline. Tavaliselt ärritavad kaaslase juures sellised asjad, mida oma peres polnud ja millega pole varem kokku puutunud. Sel juhul võtab harjumine aega. Kuigi vahel võib minna ka vastupidi, näiteks võib nädalalõpu õllepudelile üliärritunult reageerida naine, kelle isa oli alkohoolik. Sel juhul aitab avameelselt oma hirmudest rääkimine.
Et ennast säästa, tuleb arendada paindlikku mõtlemist, aktsepteerimist ja lihtsalt kohaneda. Ei tohi unustada, et paarisuhe ja kooselu tähendab kokkuleppimist, konsensust, mõistmist, andeks palumist ja andeks andmist.
Kui suhe lõppeb lahutusega, siis väga sageli võetakse paindumatus ja lahendamata probleemid järgmisse suhtesse kaasa. Sellepärast on tähtis enda areng, mitte kaaslase muutmine. Enesekontrolli abil võid õppida ära tundma, millal tärkavad esimesed ärrituse märgid. Siis on õige aeg analüüsimiseks ja läbi rääkimiseks. Kuid kui lasta ärritusel kasvada ja end nö käima tõmmata, on pärast juba raske muuta seda viljakaks kõneluseks. Sellisel juhul on tark tegu tõmbuda hetkeks kõrvale ja võtta rahunemiseks lisaaega. Kuna siis riiu tavaline kulg katkeb, võib riid sellega läbi olla. Kui olukord rahuneb, on lihtsam asja juurde tagasi tulla ja sellest rääkida. Muutes oma käitumisskeemi, võid murda tavalise süüdistamise ja vaidlemise ahelreaktsiooni.
