Talvel kukutakse tavaliselt rohkem kui muidu, kuid süüdi pole alati ainult libe tee või tänav. Külmal ajal on inimesed paratamatult rohkem tubasemad ja liiguvad vähem kui suvel, sellepärast on keha kohmakam ega suuda nii kergesti libedal teel tasakaalu hoida.
Elu on näidanud, et sageli kukutakse toaski, kui jalg vaibaserva taha takerdub või midagi kõrgelt võttes pole jalge all kindlat tuge.
Nii või teisiti: kui kukkumisest on tekkinud vigastus, tahab see arsti- või eneseabi.
Kõigepealt tuleb uurida
“Kui kukkumise tagajärjel on tekkinud suurem vigastus, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, et selgust saada – kas pole tegemist luumurru või nihestusega,” paneb südamele neuroloog-taastusarst Vaike Kabel.
“Näiteks põlvili kukkudes võib põlvest raks läbi käia, tekivad turse, punetus ja tugev valu. Need on kindlad märgid, et tuleb arsti poole pöörduda.
Kui pärast kukkumist on pidev valu, näiteks seljas, tuleb lasta ennast kontrollida. Alati tasub kahelda, et trauma on suurem, kui esialgu paistab: näiteks kui inimene, kellel on osteoporoos, kukub selili, siis valu seljas ei pruugigi olla väga suur, kuigi seal on luumurd. See aga vajab kohe arstiabi.”
Väikese põrutuse leevenduseks
Sageli saame kukkudes kerge põrutuse – õnneks ei ole luumurdu ega sidemete vigastust, mis sunniks arstiabi otsima. Mida siis ise ette võtta? Istmik, “sabakont” või põlved on valusad…
“Esialgu tuleb ägedast perioodist üle saada: valutavale piirkonnale tuleb vähemalt esimesed 24 tundi aeg-ajalt peale panna kas külm- või jääkott (kindlasti riie all!), kuid seda ei või hoida peal pidevalt,” ütleb dr Kabel. “Peale võib panna ka jahutavat geeli-salvi, kuid esialgu kindlasti mitte soojendavat. See käib nii selja kui ka liigeste kohta.”
Viinakompressi dr Kabel aga ei soovita: “Tavaliselt on vigastuse piirkond esialgu kuum ja punetav. Kui viin seal soojeneb, siis toimib see hoopis soojendava kompressina. Kui juhtub, et kuskil veritseb, siis soodustab see verevalumi teket.
