Diabeet tekib liigsest magusa söömisest.
Varem arvati, et diabeet tekib magusa liigsöömisest. Tänapäevased uuringud on aga näidanud, et diabeediriski mõjutavad kõige rohkem pärilikkus, vanus, etniline taust, eluviis ja mõned haigused.
1. tüübi diabeedi kujunemist mõjutab suurel määral pärilik soodumus, kuid siiani veel täpselt ei teata, mis põhjustab mõnel inimesel kõhunäärmes insuliini tootvate rakkude hävimise.
Geenid mängivad rolli ka 2. tüübi diabeedi korral. Kolmandikul sellesse haigestunutel on pärilik eelsoodumus. Kuid 2. tüübi diabeedi korral annab endal palju ära teha, sest tervislike toitumisharjumuste ja kaalu kontrolli all hoidmisega saab seda haigust ära hoida või vähemalt edasi lükata.
Diabeetik ei tohi kunagi maiustada.
Praegusel ajal ei järgi diabeetikud enam varasemat ranget reeglit, et magusat ei või üldse tarvitada. Kui eluviis on muidu tervislik, võib diabeetik vahel harva nautida ka magustoite või šokolaadi, kuid ikkagi piiratud koguses ja võimalikult vähe.
Ka süsivesikud kuuluvad kindlalt diabeetiku menüüsse, kuid silmas tuleb pidada kvaliteeti ja kogust. Aeglaselt imenduvad süsivesikud, nagu näiteks täisteraviljatooted, suurendavad vere glükoosisisaldust aeglaselt ja ühtlaselt. Samal ajal kui koogid ja pirukad tõstavad seda kiiresti ja kõrgele. Süsivesikute päevasesse arvepidamisse peab diabeetik kindlasti lisama ka puuviljad, marjad ja mahlad.
