Metsmaasikas on palju orgaanilisi happeid, pektiin-, mineraal-, park- ning värvaineid. Lisaks veel ka foolhapet ( vitamiin B9) ja vitamiini C ning marjade seas ei ole talle võistlejat raua ja kaltsiumi rohkuselt. Seetõttu on metsmaasikas parim looduslik ravivahend verevaesuse, podagra ning sapi- ja kusepõie haiguste puhul. Vähemal määral leidub metsmaasikas veel karotiini, vitamiini B1, B2, E, PP ja K1. Muulukas ja kõrge maasikas sisaldavad teistest maasikatest rohkem sahharoosi, olles seega tunduvalt magusamad.
Metsmaasikat võib lisaks värskete marjade söömisele ka kuivatada või külmutada, selleks sobivad täisküpsed ja kuivad marjad. Kuivatamist tuleb alustada madalamal temperatuuril (30–35 °C) ning lõpetada kuumemas õhus (50–55 °C). Kuivatatud maasikad säilivad hästi paberkotti pakituna. Metsmaasikaid koos varte, lehtede ja poolvalminud viljadega kuivatatakse teeks.
Metsmaasikat võib ka kuivatada või külmutada, ent selleks sobivad vaid täisküpsed ja kuivad marjad. Kuivatamist tuleb alustada madalamal temperatuuril (30–35 °C) ning lõpetada kuumemas õhus (50–55 °C). Kuivatatud maasikad säilivad hästi jahedas ruumis, paberkottidesse või paberiga vooderdatud kastidesse pakituna. Metsmaasikaid koos varte, lehtede, õite ja poolvalminud viljadega kuivatatakse teeks.
Metsmaasikalehed sisaldavad rauda, rutiini, tanniine, aitavad neerukivide, mao- ja sooltepõletike korral, soodustavad uriinieritust ja tugevdavad veresooni. Neist saab teha kompressi nahapõletike vastu. Talvel sobib metsmaasikalehe tee hästi organismi tugevdamiseks. Nagu maasikamarjad, sisaldavad ka lehed rauda. Nii et see on hea tee kehvveresuse ja nõrkuse korral.
