Ülevoolav vastutulelikkus on rohkem naiste kui meeste probleem ja tuleneb meie patriarhaalsest kasvatusest ja kultuurist. Tüdrukute kasvatuses rõhutatakse, et peab olema hea ja vastutulelik teiste vastu. Juba väikesena pannakse tüdrukud vastutama selle eest, et ühiskond toimiks. Koolis pannakse paid ja korralikud tüdrukud istuma eriti ulakate poiste kõrvale, nagu rõhutades, et poiste käitumine on nende vastutusel.
Sellise malli järgi kasvatatud naised võtavad endale elus vähem ruumi kui mehed. Näiteks tegi üks psühholoogia õppejõud katse ja käis tänaval keset kõnniteed. Kõik naised tõmbusid tee serva ning andsid talle kenasti ja viisakalt teed, kuid mehed põrkasid temaga peaaegu kokku, sest polnud harjunud teistele ruumi tegema. Enda kehtestamist ja piiride seadmist peab harjutama, sest liiga häid hakatakse kergesti ära kasutama.
Otsi abi
Tööl võib juhtuda, et liiga hea ja vastutulelik inimene saab enda kaela ka teiste tööd. Kolleege aidatakse oma vaba aja arvelt ja ülemusele ei suudeta ära öelda, kuigi töökoormus on liiga suur. Käitumismallidest on raske vabaneda ja abi pole isegi probleemi teadvustamisest. Inimene võib isegi aru saada, et tark oleks ületööst keelduda, kuid selle teostamine polegi nii kerge.
Sellisel juhul tuleb leida omale tuge. Sõbra või elukaaslasega võib harjutada olukordi, mis võivad tööl ette tulla, et õppida ütlema ei. Kui olukord tööl on väga häiriv ja raske on kellelegi ära öelda, võib aidata psühholoog. Tavaliselt on liigse headuse ja vastutulelikkuse taga põhjused, mida spetsialist lahti harutada suudab. Väljapääsuks võib olla ka mõnusate harrastuste leidmine. Töölt on lihtsam õigel ajal ära tulla, kui saad põhjuseks tuua, et pead jõudma kunstiringi või tantsima.
Muuda ennast
Kodutööd on paarisuhtes igavene teema. Liiga hea ja vastutulelik inimene võtab enda kanda ka teise tööd ning on pärast pahane ja mossitab vaikselt endamisi. Koduseid töid ei maksa mõõta millimeetri täpsusega. Eriti lastega peredes tuleb mõelda selle peale, et tegelikult aetakse ühte asja. Nõudepesu õnnestub vaevalt jagada võrdselt, kuid ära tuleb tunda seis, kus kodutööde ebavõrdne jagamine johtub teise poole liigsest allaheitlikkusest ja ohverdusest. Kui üks pool võtab vastutuse ka teise eest, tuleb mõelda niisuguse käitumise põhjustele.
Vana tarkus ütleb, et teist inimest muuta ei saa. Sellepärast oleks hea mõelda oma käitumismallidele ja nende muutmisele. Järgmine samm oleks rääkida oma abikaasa või elukaaslasega. Tähtis on rääkida sellest, miks tuleb kodutööde tegemisest ja tegemata jätmisest riid majja. Kas selle taga võib olla mõni muu probleem? Kui rääkimine ei aita, tuleb muuta oma käitumist. Kui jätta pesu pesemata ja külmkapp tühjaks, saaks kaaslane võib-olla aru, et ka temal on kohustused.
Räägi sõbraga
Sõprus tähendab ka teise murede ärakuulamist, kuid toetava õla rollis peaksid olema mõlemad. Kui tekib tunne, et sina oled alati kuulaja ja lohutaja rollis, siis on tegemist liigse headuse ja eneseohverdusega. Heale sõbrale peaks saama rääkida asjast otse, seejuures teda süüdistamata. Võib näiteks küsida, kas ta on tähele pannud, et kokku saades räägitakse alati tema probleemidest. Sõber pole seda võib-olla üldse märganudki.
Liiga vastutulelik inimene on ebakindel ja hakkab endas kahtlema. Kas ma liialdan? Kas ma kujutan seda ette? Just siin peab säilitama kindlameelsuse ja olema konkreetne. Kui sõbra käitumine ei muutu, tuleb seada piirid. Teine peab saama aru, et enam ei kohtuta nii sageli, kui ta ei oska või ei taha kaaslast kuulata. Risk on muidugi see, et sõber solvub või saab pahaseks – liiga allaheitlik inimene tunneb seetõttu süüd. Kuid oma piiride seadmine ja enda eest seismine on vajalik, et mitte alistuda ega lasta end teistel ära kasutada.
