On reklaame, kus lausa uljalt väidetakse: milleks hambapastade valik ja paljusus – üks neist tegevat kogu töö ära ning rohkem mõelda ega valida pole vaja. Nii lihtne see siiski ei ole. Hambapastade koostis on väga keeruline, pastad on mõeldud eeskätt pärast iga söögikorda hammastele jäävate toiduosakeste ja tekkiva pehme hambakatu eemaldamiseks, hambakivi ja seeläbi kaariese ja hammaste lagunemise ärahoidmiseks.
Profülaktika on kindlaim viis hammaste tervist hoida. Hambaemaili suuhooldusvahenditega mõjutades on võimalik hammaste tervist säilitada ja taastada. Suuhügieenivahendeid, nii nagu nahahooldustooteidki, tuleb valida vastavalt inimese vanusele, hammaste ning igemete seisukorrale. Seepärast on väikelastele, koolieelikutele, koolilastele ja täiskasvanutele erinevate hammaste ja igemete probleemide lahendamiseks erinevad hambapastad. Et väikesed lapsed kipuvad hambapastat alla neelama, siis kuni 3aastastele mõeldud pastad ei sisalda fluori ega teisi komponente, mis võivad esile kutsuda ebasoovitavaid reaktsioone lapse organismis. Koolieelses ja koolieas on aga hambaemaili arengus suur osa just fluoril, mis soodustab hambaemaili moodustumist. Täiskasvanuile mõeldud hambapasta peab aitama hoida hambad ja igemed tervena. Peale selle on veidi erinev hammastehooldus inimestel, kel on suus transplantaat, breketid või proteesid. Eelneva põhjal nähtub, et pole olemas nn kogu pere hambapastat, kui just kõik pereliikmed pole täpselt ühevanused ega täpselt samade suuõõneprobleemidega.
Kõige lihtsamad ja kõige odavamad on hügieenilised hambapastad, mis ainult puhastavad suu toiduosakeste jäänustest ja annavad värske hingeõhu lühikeseks ajaks. Olenevalt sellest, milliseid toime- ja lisaaineid hambapasta sisaldab, toimib kaasaaegne toode kombineeritult kogu suuõõnele. Eemaldades efektiivselt pehmet hambakattu, takistavad hambapastas sisalduvad ained kaariese teket ja seega kaitseb pasta hambaid. Tänu mikroobide- ja seenevastastele toimeainetele kaitseb pasta ka tundlikke kudesid.
Abrasiivsed ained, mis moodustavad 20–40% pasta koostisest, peavad eemaldama toidujäänused ja pehme hambakatu. (Just hambakatul arenevad bakterite kolooniad, seevastu puhtale ja siledale hambaemaili pinnale ei suuda kahjutekitavad mikroobid kinnituda.) Mida peeneteralisem on hambapastas abrassiivne aine, seda sõbralikum on see hambale. Suitsetajate hambapastades kasutatakse jämedama teraga, tundlikele hammastele mõeldud nn sensitiivsetes hambapastades peeneteralisi abrasiivikume.
Niisutavad ained hoiavad pasta konsistentsi ühtlasena ega lase säilivusaja piires tahkestuda. Sel eesmärgil lisatakse hambapastadesse enamasti glütseriini ja sorbitooli.
Sidusainetena, mis hoiavad pasta koos, kasutatakse taimedest, puudest ja vetikatest saadavaid vaike.
Vahutekitajana, mis aitab hambaid kergemini puhastada, on sageli lisatud laurüülsulfaati.
Konservantide ülesanne on hoida hambapasta ise mikroobidevaba, seda rolli täidab pastas alkohol, bensoaadid vm.
Ravi- ja profülaktilise toime tagamiseks lisatakse hambapastadesse fluori, kloorheksidiini, triklosaani, ravimtaimede tõmmiseid, taruvaiku jt suuõõne tervisele kasulikke aineid.
Fluor on vajalik hammaste arenguks, kuna see aine suurendab kaltsiumi deponeerumist hambakudedes ning kaitseb hambaemaili, pidurdades suhkrute muutumist hapeteks. Selle aine vajakajäämisel tekivad hammaste arenguhäired, kaaries jms. Fluor on vajalik ka vereloomele. Normaalse segatoidu tarbimise korral ei tohiks organismis fluoripuudust tekkida. Profülaktikaks lisatakse fluori nii joogiveele kui hammaste hooldusvahenditesse.
Hambapastadesse lisatud fermendid, nagu lüsotsüüm, pankreatiin, trüpsiin jt hävitavad haigusi tekitavaid baktereid ja pidurdavad seente kasvu suuõõnes, säästes samal ajal kasulikke baktereid, kelle olemasolu on suuõõnes hädavajalik.
Ravi- ja profülaktilise toimega hambapastade tootmises on esikohal kaariese- ja mikroobivastased fluori sisaldavad pastad. Hambavaaba kahjustustest tingitud hammaste ülitundlikkuse vähendamiseks on välja töötatud terveid seeriaid nn antisensitiivseid suuhügieenitooteid. Tugevatoimelisi antiseptilisi aineid sisaldavad hambapastad hävitavad mikroobe ja taastavad suuhügieeni. Sellise antiseptilise toimega on kloorheksidiin, triklosaan jt.
Teadusuuringud tõestasid, et meditsiinis ammustest aegadest kasutataval islandi samblikul on lisaks antibakteriaalsele ka hambakude looduslikult valgendav toime. Põhjuseks on tolles samblikus sisalduv papaiin – ensümaatiline toimeaine, mis lagundab hambaemailile kogunevaid baktereid, vältides hambakatu teket ja toimides seeläbi looduslikult valgendavalt. Selle avastuse põhjal loodi ja patenteeriti islandi samblikku sisaldav hambapasta, mis niihästi valgendab kui ka kaitseb hambakaariest esilekutsuvate bakterite eest.
Klorofülli, teepuu, punase päevakübara, rosmariini, rataaniajuure jt taimsete komponentide ning vitamiinide (K-, A-, C-, E- jm.) lisamine värskendab ja annab elujõudu suuõõnele tervikuna.
Hiljuti tuvastati, et hambapastades vahutekitajana sisalduv laurüülsulfaat võib tekitada hammaste ja igemete ülitundlikkust. Uuematesse looduslikesse hambapastadesse seda ei lisata, mistõttu need pastad vahutavad oluliselt vähem.
Uudiseks on hambageel, mis ei sisalda vett, sidusaineks on puhas aaloe, millel on teatavasti põletiku- ja mikroobidevastane toime ning mis sobib eriti tundlikele hammastele ja igemetele.
Uudne on bioaktiivseid nanokristalle sisaldav hambapasta, mille tsingiioonidega tugevdatud bioaktiivsed ühendid tungivad läbi pisikeste uurete hambavaapa ning, ühinedes hambavaaba ja -luuga, ravivad hammast.
On loodud ka bioaktiivsete mineraalsete mikroelementidega paradentoosi pidurdav hambapasta, mis suuõõnt mineraalidega varustades lisab hammastele tugevust, vastupidavust ja valevust.
On olemas homöopaatilised, teelehe-, saialille-, nõiapähkli- jm ekstraktidega hambapastad, mis, nagu teisedki looduslikud hambapastad, ei sisalda keemilisi konservante ega värvaineid.
Ettevaatust valgendava pastaga!
Turu-uuringud näitavad, et enamik tarbijaid, kogunisti 75%, eelistab kasutada valgendavaid hambapastasid. See pole mõistlik, sest neis sisalduvad tugevad abrasiivained, nagu alumiiniumühendid jt, mille pidev kasutamine võib viia hambaemaili ulatuslike kahjustuste ja ülitundlikkuse tekkeni. Abrasiivaineid sisaldavad hambapastad on mõeldud eeskätt suitsetajatele ja neilgi ei maksa valgendavat pastat kasutada sagedamini kui üks kord nädalas.
Uusimate looduslike hambapastade koostisse on valitud sellise teralisusega räniühendid, mis poleerivad ja puhastavad hambaid ja igemeid neid kahjustamata. Apteekides on suur valik hambapastasid, millega on kaasas ka põhjalik info neis sisalduvate ainete ja nende toimete kohta. Teavet ja soovitusi tasub alati küsida apteekrilt.
