Kehatemperatuur langeb, kui higi nahalt aurustub. Normaalselt higistab inimene pool liitrit vedelikkuy ööpäevas. Kogu keha higinäärmete toime pärssimine oleks ohtlik: halvemal juhul võib see põhjustada kuumarabanduse. Liigne higistamine võib aga olla palju suurem probleem, kui esialgu tundub. Üheks liighigistamise põhjuseks peetakse hüpotalamuse ülemäärast aktiivsust. Hüpotalaamus on aju osa, mis toimib organismi soojaregulaatorina. Liigne higistamine võib olla tingitud ka ainevahetuse häiretest, diabeedist, ülekaalust, menopausist või ka mõningatest ravimitest. Näiteks antidepressantide kõrvaltoimeks on sageli just higistamine.
Küll aga saab higistamist leevendada. Suvist higistamist on võimalik vähendada, kandes avaraid rõivaid, mis on tehtud naturaalsest ja õhukesest materjalist. Päeva jooksul tuleks vahetada ka jalanõusid, et need saaksid vahepeal tuulduda. Higistamist ja hõõrdumist soodustavad ka seljakotid ja laiad vööd. Kui vaja, peab päeva jooksul paar korda duši all käia või kaenalaaluseid pesta.
Sageli aetakse segamini termineid antiprspirant ja deodorant. Anitperspirant pärsib higistamist, deodorant peidab higilõhna. Paikse liigihigistamise vältimiseks kasutatakse juba aastakümneid alumminiumsoolasid. Koos higiga moodustavad nad higinäärmete juhades ajutise korgi ja takistavad higistamist. Alumiiniumisoolasid sisaldavad ka kõik antiperspirandid. Antiperspirant kantakse puhtale, kuivale ja tervele nahale ööseks ja lopuatatkse hommikul leige veega.
Kuna higi on lõhnatu - lõhna tekitavad nahal olevad bakterid-, siis võib kasutada ka deodorante, mis peidavad higilõhna või pärsivad bakterite arenemist. Kristalldeodorandid, mis koosnevad kristallsoolast ehk maarjajääst takistavad lõhna tekitavate bakterite kasvu ega ummista poore. Samas võib jääda rohkelt higistaval inimesel sellest väheks.
Kes palju higistab, peaks vältima kaalutõusu, alkoholi ja vürtsikaid toite.
