Terve sünni toetaja

Elise Järvik
11.06.2019
Definitsiooni järgi on doula sünnitanud naine, kes toetab teist naist ja tema perekonda raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse aja vältel. | Shutterstock

Mehe kohalolek lapse sünni juures on tänapäeval enesestmõistetav, viimasel ajal on aga muutunud üha populaarsemaks ka doula ehk sünnitoetaja kaasamine. Miks doulat vaja on ja mida ta täpsemalt teeb, räägib pere- ja sünnitoetaja ning nelja lapse ema Karita Mikko, kes on olnud abiks rohkem kui 350 sünnitusel.

Definitsiooni järgi on doula sünnitanud naine, kes toetab teist naist ja tema perekonda raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse aja vältel. Sünnitoetaja peamine ülesanne on aidata perel kogeda sündi turvalise ja positiivse sündmusena, kus kõik osalised jäävad emotsionaalselt, psüühiliselt ja füüsiliselt terveks. Ameerikas tehtud uuringud on näidanud, et doula kaasamine lühendab sünnituse kestust ja vähendab meditsiinilise sekkumise vajadust, samuti esineb siis vähem sünnitusjärgset depressiooni.

Ent nagu öeldud, ei ole doula seotud ainult sünnitusega, tema pakutav toetus võib olla hoopis mitmekülgsem. "Osa doulasid on spetsialiseerunud ainult raseduse toetamisele või ainult sünnitusjärgsele toetusele, osa aga teeb kõike seda, mida perel parajasti vaja on," selgitab Karita Mikko ja toob näiteks, et on ka doulasid, kes seovad ennast ühe perega pooleks aastaks või isegi aastaks ning käivad seal regulaarselt abiks: teevad süüa, koristavad, annavad värskele emale puhkust. "Põhimõte on see, et läbi terve raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse aja oleks perel emotsionaalne, füüsiline ja praktiline toetus," täpsustab ta.

 

Kõige tähtsam on usaldus
 

Peale esmasünnitajate pöörduvad doula poole sageli naised, kelle eelmised sünnitused ei ole läinud päris nii, nagu nad on lootnud, või kes vajavad mingil muul põhjusel lisatoetust, eelkõige just emotsionaalset. Seejuures on doula kaasamist hakanud soovitama ka osa ämmaemandaid ja raseduskriisinõustajaid. "Aga kõige tihedamini hakatakse doulat otsima siis, kui sõbranna on seda soovitanud," nendib Karita Mikko.

Sobiva doula leidmine on tema sõnul natuke nagu oma inimese otsimine. Nii soovitab ta alati valida naisel aegsasti välja kaks-kolm doulat ja nendega kohtuda, vaadata, kes temaga kõige paremini klapib. "Sest kasu, mis naine doulast saab, ongi täpselt nii suur, kui suur on usaldus selle inimese vastu. Kui naine usaldab oma toetajat, siis julgeb ta ka rohkem toetust küsida. Kui usaldust pole, on toetuseski blokeeringud," sõnab kogenud sünnitoetaja.

 

Kohtutakse juba enne sünnitust
 

Enamasti kohtub pere doulaga enne sünnitust mitu korda. Kohtumiste käigus tutvutakse üksteisega, koostatakse sünnitusplaan, proovitakse sünnitusasendeid ja harjutatakse hingamistehnikaid, arutatakse läbi tugiisiku ehk mehe roll ja käsitletakse muid teemasid, mis just sellele perele tähtsad on. Karita Mikko sõnul oleneb rasedusaegne toetus palju ka sellest, mida doula on praktiseerinud. Nõnda võib see hõlmata näiteks võimlemist, joogat või psühholoogilist nõustamist.

Kui naisel on varasemaid halbu sünnituskogemusi, saab doula aidata neid lahendada, et need ei hakkaks takistama järgmist sünnitust. "Tihti on nii, et kirjutatakse haiguslugu ja öeldakse, et laps on käes, olete elus ja terved ja kõik ongi hästi, aga tegelikult ei ole, sest sünnitus jääb naisele meelde ja mõjutab teda edaspidi ka, samuti mõjutab see suhet lapsega. Kui on mingi valu jäänud, tuleb see lahti rääkida ja aru saada, miks mingid asjad läksid nii, nagu läksid," sõnab psühholoogi taustaga sünnitoetaja, lisades, et hästi oluline on lasta ka mehel rääkida, kuidas tema seda kogemust nägi. "Temagi peab saama selle nii-öelda välja, sest kui sama paar on järgmise sünnituse juures ja mehel tuleb see traumeeriv kogemus üles, siis ta hakkab kartma, naine aga on sünnituse ajal nii tundlik, et ta võtab selle hirmu kinni ja hakkab ka kartma."

 

Lähtub pere soovidest
 

Sünnitusaegne toetus oleneb väga palju konkreetsest perest. "Kui doula on kaasatud, siis ta teeb täpselt seda, mis on varem kokku lepitud, ja muidugi kasutab kõiki oma teadmisi, et veel paremini toetada sünnituse võimalikult pehmet ja loomulikku kulgu," selgitab Karita Mikko, lisades, et ehkki doulad osalevad nii kodu- kui ka haiglasünnitustel, on just viimasel juhul sünnitoetaja kohalolek eriti tähtis, kuna ta aitab luua turvalise ja lõõgastumist võimaldava õhkkonna.

Kui meditsiinitöötajad keskenduvad sünnitusel ennekõike füüsilisele poolele, siis sünnitoetaja hoolitseb ka naise psüühilise ja emotsionaalse heaolu eest. Muu hulgas loob ta parima võimaliku keskkonna, tuletab meelde hingamis- ja lõdvestumistehnikaid, soovitab erinevaid sünnitusasendeid, aitab sünnitegevusega toimetulemiseks õiget häält tekitada, valdab erinevaid massaaživõtteid, leevendab looduslike vahenditega sünnitusvalusid, toetab hakkamasaamist üleskerkivate emotsioonidega, hoiab julgustavate sõnadega alal positiivsust. Lisaks on doula justkui ühenduslüli pere ja meditsiinipersonali vahel: ta jälgib, et arvestataks võimalikult palju pere koostatud sünnitusplaani; kui aga tekib vajadus midagi muuta, selgitab perele selle vajalikkust.

Ämmaemandast eristabki doulat see, et ta ei tee mitte ühtegi meditsiinilist protseduuri. "Näiteks kui ämmaemand teeb vaginaalseid läbivaatusi, et aru saada, kui kaugel sünnitus on, siis doula oskab seda hinnata naise nahavärvi, hääle, oleku ja muu sellise järgi. Või kui sünnitus ei ole piisavalt kiire või tugev, siis enne kui kasutada sünteetilist oksütotsiini, oskab doula peret suunata, et jagataks rohkem õrnusi, paitusi, suudlusi, massaaži, ja see töötab sama hästi või pareminigi kui kunstlik oksütotsiin," räägib vilunud sünnitoetaja.

 

Turvatunne kergendab sünnitust
 

Doula on kogu aeg naise jaoks olemas: ta ei pea käima mitme sünnitaja vahet ega täitma vahepeal pabereid, ta ei lahku vahetuse lõppedes. Just see turvatunne, et on üks inimene, kelle poole saab iga hetk ükskõik millise küsimusega pöörduda, kes oskab naist tunnetada ja toetada, nii nagu tema vajab, on Karita Mikko sõnul äärmiselt oluline. "Mida turvalisemalt naine ennast tunneb, seda kergem sünnitus on," kinnitab ta.

Seejuures ei toeta doula ainult naist, vaid ka meest. "Doula vaatab kogu seda perepilti korraga, ja kui vaja, toetab ka meest. Kui mees on väga ärevil, siis ta rahustab mehe maha, näitab, kuidas naist toetada, kuidas masseerida, pika sünnituse korral annab mehele võimaluse puhata," loetleb sünnitoetaja, lisades, et väga sageli on just mehed need, kes järgmisele sünnitusele minnes avaldavad soovi, et doula ka ikka tuleks. "See on hoopis teistmoodi kogemus tegelikult."

Üldjuhul jääb doula pere juurde ka tunniks-paariks pärast sünnitust, et kindlustada edukas kohanemine ja imetamise algus. Lisaks külastab ta peret järgmisel päeval, et rääkida läbi sünnituskogemus ning nõustada imetamise, vastsündinu eest hoolitsemise, sünnitusjärgse taastumise ja muude südamel olevate teemade asjus. Sageli pakuvad doulad ka sünnitusjärgseid hoolitsusi, näiteks erinevaid massaaže, kõhusidumisi, taastumist toetavaid võimlemisharjutusi, ja nagu öeldud, on neidki, kes seovad ennast ühe perega pikemaks ajaks, et peret uue elukorraldusega kohanemise ajal igakülgselt abistada.

 

Toetust tasub alati küsida
 

Loomulikult tekib küsimus, kui palju sünnitoetaja teenused maksavad. Kas keskmise sissetulekuga pere üldse saab endale doulat lubada? "Jaa, muidugi. Olenemata sellest, et douladel on oma hinnakirjad, arvan ma, et ükski doula kergekäeliselt ühtki naist ära ei saada, isegi kui tal ei ole võimalik sellises mahus panustada. Seda tööd teevad naised, kes on leidnud endas kire toetada teisi naisi ja perekondi, see ei ole äriline ettevõtmine, vaid missioon, nii et kõik saavad seda endale lubada. Kokkuleppeid saab alati teha. Ja kindlasti on hinnad hästi varieeruvad: need, kes on kogenenumad, teevad seda tööd kallimalt, neil on teadmiste pagas natuke suurem, aga on ka neid, kes teevad seda vägagi mõnusa, taskukohase hinnaga. Inimesed natuke pelgavad rahast rääkida ja siis pigem jätavad ennast üldse sellest võimalusest ilma, aga tegelikult tuleks alati toetust küsida, kui selle järele vajadust on, ja siis vaadata, kuidas seda klapitada, et kõik oleks tasakaalus," arutleb Karita Mikko.

Lõpetuseks toonitab sünnitoetaja, et kuigi sünnitus on üks elu tähtsündmusi, peaks naine valmistuma eelkõige lapse saamiseks. "Sünnitus on osa lapse saamisest, ja tihtipeale on nii, et valmistutakse sünnituseks justkui oma elu suurimaks sündmuseks, aga siis on see läbi ja siis on sul see laps ja tulevad kõik need emotsioonid ja tunded, ning kui sa selleks valmis ei ole, võid ilusa sünnituskogemuse ära nullida. Kui sa juba raseduse ajal mõtled, et saad lapse, kasvab kontakt lapsega juba siis, kui ta on üsas, ja seeläbi on ka sünnitus kergem: sa saad aru, et sa ei koge seda üldse üksi, laps teeb täpselt samamoodi selle läbi. Ja siis ei ole ka edasine nii suur šokk – see, et nüüd on vaja imetada ja olla kellegi väikese jaoks kogu aeg olemas, võib alguses päris ära ehmatada."

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid