Kui ikka räägitakse stiilis “jälle hakkab sul see orjus pihta”, siis kohutab see lapse ära, sest näiteks esimesse klassi minev juntsu ei tea koolist suurt midagi. Esimese ettekujutuse saab ta selle põhjal, kuidas koolielu serveerivad täiskasvanud. Tegelikult peaksid vanemaid last pidevalt julgustama, sest inimene on sotsiaalne olend ega arene nelja seina vahel.
Suvisel ajal on päevrežiim lõdvem, väiksematel jääb lõunauni ära või minnakse liiga hilja magama. Füsioloogiline päike hoiab meid kauem üleval, samuti suvised ühised tegevused.
Kooli algus tähendab lapsele töölkäimist ja siis on töö ning puhkuse tasakaal ülioluline. Igasuguste trennide ja ringide kasuks otsustamisel tuleb arvestada lapse jõudlust ning soove. Enda meeldimiste või teostamata unistuste põhjal ei maksa valikuid teha. Unevajadus sõltub lapse aktiivsusest, kuid kooliealine jõmm vajab 10 tundi und, kuhu kuulub ka päeval magamine. Kui ka suurem koolilaps tahab päeval mõne tunni magada, siis pole selles midagi imelikku ega maksa karta terviseprobleeme. Murdeiga tekitab samuti väsimust.
Kindlasti peaks kontrollima, kas laps ikka käib koolitoitu söömas või kulutab ta oma taskuraha kommide, saiakeste ja mullijookide ostmisele. Gaseeritud joogid tekitavad kõhuvalu ning sisaldavad palju magusat. Kahtlemata vajab kasvav laps rohkem süsivesikuid, kuid tuleb siiski valida, mida ja kui palju lubada. Laps vajab vähemalt kord päevas sooja sööki ning toorsalatid ja puuviljad peavad olema kindlasti menüüs.
Õnneks tänapäeval peetakse veejoomist kasulikuks lastelegi. Ettevaatlik peab olema külmade jookide tarbimisel pärast trenni või õues rassimist, sest higiseks rahmeldanu võib niimoodi saada korraliku kurguhäda.
Kooliteed alles alustavad lapsed peavad kohustuslikus korras käima kõrva-nina-kurguarsti, silma- ja hambaarsti juures. Kõige lõpuks täidab peretohter vastava tervisekaardi. Sellise tervisekontrolli peaks läbi tegema igal aastal kuni puberteediea lõpuni.
