Ann Tenno: fotograaf, ei, hoopis fotokunstnik
Tekst Viivi Variksaar
13.02.2010

Juba ammu mõlkus mul peas mõte paluda intervjuu fotograaf Ann Tennolt. Nagu ikka, tuleb enne jutuajamist teha eeltööd, ei piisa pikaajalisest tutvusest ega sinatamisestki. Häbenedes avastasin, et mul oli kahe silma vahele jäänud – Ann Tenno polegi fotograaf, vaid hoopis fotokunstnik. Et see nii on, võib ise veenduda tema pilte vaadates, www.photodesign.ee ja www.anntenno.ee.
Siinjuures tasub mainida, et küllap on Ann Tenno üks väheseid, kui mitte ainus fotograaf siinkandis, kelle esimene pildinäitus toimus välismaal, antud juhul Soome pealinnas Helsingis 1982. aastal. Näituse valisid sinna soomlased.
Veebruarikuusse sobib lugu ehk sellegipärast, et 2001. aastast on Ann Tenno III klassi Valgetähe ordeni kandja.

Oled lõpetanud TÜs teoreetilise matemaatika, kuid pole sel erialal päevagi töötanud. Miks just teoreetiline matemaatika? Kas sellest haridusest on kasu ka fotograafiametis?
Lõpetasin algebra erialal ja lõpetamisel meie jaoks töökohti ei leidunud. Kuid matemaatikuna töötasin kokku viis aastat – Tartus majandusküberneetika kateedri juures ja kunagises TPIs olin õppejõud-assistent kuni 1984. aastani.
Keskkooli lõpuni olin segaduses, mida õppima minna. Tahtsin õppida midagi sellist, mis oleks olnud seotud filmitegemisega. Tol ajal polnud aga Eestis seda eriala võimalik õppida, pidanuksin minema Moskvasse, sinna ma aga ei tahtnud. Seega jäi esimene südamelähedane valik kõrvale. Lemmikaine oli mul kooliajal füüsika, aga masinate lahtivõtmine-kokkupanemine ei pakkunud üldse huvi. Mulle meeldis füüsika teoreetiline osa, kõik, mis liikus kvantfüüsika poole. Kuid mõtlesin, et see pole ikka naisterahva eriala, ja leidsin, et matemaatika võib mitmel pool kasulikuks osutuda. Kahjuks pole see eriala kindlasti tulnud, kuigi matemaatilisi teooriaid ei lähe eriti kuskil vaja.

Fotograafiat pole Sa kusagil õppinud?
Ei ole. Oma esimese fotoaparaadi nimega FED sain vist kuuendas klassis. Juba siis tegin kõik ise, ilmutamiseks kaalusin lahuse jaoks ained, kogu protsessi algusest kuni lõpuni tegin ise.

Varem nägid alles pimikus, kuidas pilt välja tuli. Nüüd võid arvutis teha suvepildist talvepildi, ja vastupidi. Kumb aeg on Sinu jaoks huvitavam, kumb tundub loomingulisem?
Mõlemad, ma ei eelista üht teisele. Mind on alati huvitanud tulemus, pimikus istumine oli tol ajal ainus võimalus seda saavutada. Töötasin pimikus väga kaua, aastaid, kuid lõpuks tekkis mul allergia mingi kemikaali vastu. Seepärast on mul hea meel, et saan nüüd arvutit kasutada ega pea enam tervist rikkuma. Arvuti on kiire, võimalusterohke, paindlik, mõned pimikus kasutatavad tehnikad on arvutikasutajale kättesaamatud, need tuleb ikka teha käsitööna.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid