Toitumisharjumused on kujunenud sama kaua kui inimese arenemine. Evolutsiooni käigus vahetati ainult taimne toit segatoidu vastu – just liha, eriti küpsetatud liha söömine pani aju hoogsalt kasvama ja arenema. Liha oli see toit, mille söömine andis inimesele võimekuse liikuda Aafrika soojast kliimast külmematele aladele Euroopasse ja Aasiasse. Ainult taimetoiduga seda ei oleks suudetud, arvavad teadlased. Inimene on jätkuvalt kõigesööja (omnivoor) ning liha on toitev ja rahuldust pakkuv söök, olles üks komponent peamistes söömise traditsioonides.
Meie liigikaaslastel kõlbab suhu pista kõiki, kes liiguvad – putukatest ja madudest vaaladeni välja. Keemiliselt koostiselt on kõik lihaliigid võrdlemisi sarnased. Kõige rohkem erinevusi on rasvasisalduses, kuid ka ühe ja sama looma eri kohtadest võetud lihatükkide rasvasisaldus on isesugune.
Kas punast või valget?
Toidusoovitustes jagatakse liha kahte suurde rühma:
- punane liha (sea-, veise- ja lambaliha);
- valge liha (linnu- ja küülikuliha).
Valges lihas on rasva vähem ja see annab ka napimalt kaloreid.
- Sealiha
on maitsev toiduaine ja meie siin põhjamaal oleme harjunud seda sööma kõige rohkem. Värskes tailihas on kolmveerand vett, kuid ülejäänud osa on väga väärtuslik valk (erinevad aminohapped), mineraalained, vitamiinid ning maitset ja lõhna andvad ained. Loomne valk on vajalik kasvamiseks – seega esmavajalik lastele. Lihas, ka tailihas, on alati mingi kogus rasva. Kuna rasvarakud asetsevad lihaskiudude vahel, teevad need sealiha maitse eriti hõrguks ja õrnaks. Rikkalikult leidub selles hästi imenduvaid mineraalaineid, nagu raud, kaalium, fosfor, naatrium ja magneesium. Mikroelementidest saame vaske, seleeni, mangaani, tsinki ja koobaltit. Liha sisaldab vereloomeks vajalikku B12-vitamiini, kuid saame ka teisi B-rühma vitamiine ning A-vitamiini. Kõiki aineid on lihas küll suhteliselt väikestes kogustes, kuid nende koostoime on eluliselt tähtis ja kasulik.
- Veiseliha
on oluliselt punasem kui sealiha. Liha värvus oleneb lihastes oleva liitvalgu müoglobiini hulgast. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha – vasikaliha on roosakas, vanema veise oma aga tumepunane. Veiseliha ei ole alati nii mahlane kui sealiha, sest rasvasisaldus on väiksem. Vanemate loomade liha on ka tuimem, sidekoerikkam ja sitkem kui nooremate oma. Seega on toiduvalmistamiseks parim just noorveiste liha, kusjuures lihaveise liha on kõige maitsvam.
Loe rohkem ajakirjast Kodutohter
