On üsna levinud arusaam, et rasune, probleemne nahk on tugev, kannatab kõik välja ja sellel ei teki eriti kortse. Tegelikult on lugu vastupidine. "Probleemset nahka ei tohi jämedalt kohelda," paneb kosmeetik Pille Mirme-Moosaar südamele.
Kas nahal on probleem või on meil probleem oma nahaga? "Üldiselt mõistetakse probleemse naha all rasust, vistrikulist nahka, mis on muutunud või muutumas akneliseks, põletikuliseks," selgitab kosmeetik Pille Mirme-Moosaar. Tõsi, probleeme tekitavad ju ka näiteks allergiline või kuperoosne nahk, sest nendegi eest hoolitsemisel võib muresid tekkida.
"Rasust nahka esineb väga palju," tunnistab kosmeetik. Puberteedieas on see justkui normaalne, et rasust nahka ja vinne-punne on rohkem. Kuid paraku ei kasva inimene sellisest nahatüübist sugugi alati aastatega välja. Vistrikulist, komedoonidega nahka ja aknet võib olla ka täiskasvanueas.
Tavapärasest tundlikum
Põhjus on selles, et ülemäärase rasutootmise taga on rasunäärmete retseptorite tundlikkus meeshormooni testosterooni suhtes (mida leidub nii meeste kui ka naiste organismis). "On loomulik, et nahk muutub ebapuhtaks just teismeliseeas, kui hormoonid möllama hakkavad," ütleb Pille Mirme-Moosaar. Kuid paljusid vaevavad vistrikud ja akne veel aasta(kümne)id pärast puberteeti. Küsimus pole mitte meeshormooni rohkuses - inimestel, kellele probleemne nahk hilisemas elus muret tekitab, ei kinnita hormoontestid enamasti hormoonide taseme tõusu. "Nende naharetseptorid on lihtsalt tundlikumad testosterooni suhtes üldse."
Tõsi, elu mõningatel perioodidel, mil toimuvad suuremad hormonaalsed kõikumised, avalduvad nahaprobleemid ägedamas vormis kui tavaliselt. Nimelt sellepärast võivad naistel ilmuda nahale vinnid-punnid just enne menstruatsiooni. Hormonaalsete muutuste tõttu organismis võivad nad sel ajal olla tundlikumad testosterooni suhtes, mis võib vallandada aknet.
Loe edasi ajakirjast...
