Karismaatiline Katrin Karisma
Marika Vingissar
30.06.2016

 

Energiline ja tegus Katrin Karisma (68) tuleb toimetusse otse hommikusest telesaatest, kus ta tutvustas ajalehti. Uudishimu elu ja maailma vastu on teda alati iseloomustanud.

 

 

Teame Katrin Karismad särava operetitähena, paljud mäletavad ka tema draamarolle Voldemar Panso lavastatud näidendites – nimiosa Juhan Smuuli "Leas" ja Ellit Anton Hansen Tammsaare "Inimeses ja inimeses" – ning osasid filmides ja telelavastustes. Peale selle on ta olnud veel poliitik, riigikogu ja linnavolikogu liige ning Tallinna volikogu esimehe nõunik.

Katrin pole aga kasvanud üldse mitte pealinnas, vaid hoopis Järvakandis, kuna tema vanemad kui noored spetsialistid suunati sealsesse klaasitehasesse tööle.

"Sündisin küll Tallinnas, kuid siis suunati vanemad Järvakanti ja seal elasin tõelist maalapse elu, enamasti õues. Keskkooli tulin juba Tallinna 21. keskkooli. Tahtsin väga pealinna, sest siin tundus kõik nii põnev ja vanaema elas ka siin.

Kui peaks hääletama kas Tartu või Tallinna poolt, siis oleksin kindlasti Tallinna patrioot. Kuigi nüüd olen ma taas siit ära, sest olen juba üle üheksa aasta elanud Kloogal."

 

Tagasi maale, metsa ja mere äärde

"Ehitasin päranduseks saadud krundile maja. Seal on ka suur aed, mille harimine on paras väljakutse. Maja asub metsa ääres ja praegu, kevadel, tungivad metsast piibelehed peale. Ja kõik see linnulaul kevadel, üldse ei tahaks enam tagasi linna," naudib Katrin oma praegust elu Pipi-kujulise tuulelipuga majas.

Kui küsin, kas pimedal talveõhtul metsa ääres üksi hirm ei hakka, vastab ta: "Mul on elus palju traagilisi sündmusi olnud, kuid peale oma teise mehe Hendrik Krummi ootamatut surma tundus, et midagi hullemat ei või enam tulla, ja nüüd ma ei karda midagi. Pimedal õhtul teen suurde ahju tule ja tunnen ennast hästi.

Mind pimedus ei hirmuta, tõmban kardinad ette, istun sooja ahju ees ja loen midagi. Kui tõesti kaamos peale tuleb, sõidan linna teatrisse. Käingi vähemalt kolm korda nädalas linnas, kas teatris, tuttavatega kohtumas või tööde pärast."

Hoolimata varasema näitlejatöö õhtusest iseloomust peab Katrin end hommikuinimeseks: "Hommikud on ju maal nii ilusad, mõtted on selged ja terve tegus päev on veel ees."

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid