Statistika ja tagasiside järgi loovutab Eesti doonorite enamus verd tahtmisest teha head ja olla ühiskonnale kasulik. Doonorivere loovutaja võib olla uhke: iga loovutatud veredoos päästab kellegi elu.
Narva maanteel asuva vereloovutuskoha DoonoriFoorumi uksest sisse astudes saab kohe aru, et oled oodatud: õhkkond on sõbralik ja toetav, töötajad rõõmsameelsed. Vabatahtlike abilistena käivad DoonoriFoorumis ka Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu liikmed, kes on vajadusel doonorile suhtluspartneriks ning ulatavad neile väikese tänupaki.
Verekeskuse kommunikatsioonispetsialist Eva Maimre ütleb, et mugava asukohaga DoonoriFoorumi avamine Tallinna kesklinnas on kahtlemata doonoreid juurde toonud. "Oleme uue vereloovutuskoha avamise suhtes saanud palju positiivset tagasisidet. Hea meel on kuulda, et nende jaoks, kellel varem Ädala tänavale tulek liialt palju aega ja vaeva nõudis, on nüüd vereloovutus lihtsam."
Lisaks on doonorite jaoks verekeskuses tagasiside ankeedid, mille põhjal on ka reaalseid otsuseid tehtud - näiteks muretseti afereesi doonoritele Ädala tänava verekeskusse telerid ja seati sisse tasuta WiFi leviala, et verevõtmise ajal soovi korral mugavalt aega saaks veeta. Kõik need ankeedid loetakse tähelepanelikult läbi ning vajadusel ja võimalusel võetakse muudatused ette.
Vere andmise protseduur
Enne vereloovutuspäeva tuleks korralikult välja puhata ning mitte tarbida alkoholi - verd loovutades peaks inimene olema puhanud ja söönud tervisliku eine. Suitsetamisest tuleb vähemalt paariks vereloovutuse-eelseks tunniks (soovitatavalt isegi pikemalt) loobuda.
Kui doonor tuleb verekeskusse, siis pärast registreerimist palutakse tal täita arvutis olev küsimustik, mis käsitleb tema tervist, eluviisi ja muud vajalikku. Korduvdoonoritel, kes on vähemalt kolm korda verd loovutanud, on võimalik küsimustik ka kodus elektrooniliselt täita. Selleks on olemas verekeskuse kodulehel e-Doonor, kus peale ankeedi täitmise saab vaadata analüüside vastuseid, muuta oma andmeid jne. Doonor võib pärast küsimustiku täitmist tulla verd annetama seitsme (afereesiprotseduuril viie) kalendripäeva jooksul - see on elektrooniliste andmete kehtivuse aeg.
Korduvdoonor saab doonoritunnistuse - see on väike punane kaart, mis antakse kolmandal vereloovutuse korral. Sellele on märgitud veregrupp, doonori kood ja järgmine soovitatav vereloovutuse aeg.
Meditsiinilise läbivaatuse käigus vaadatakse küsimustik üle ning määratakse esmadoonoril esmane veregrupp ABO-süsteemis ja vere hemoglobiinisisaldus. Hemoglobiini normväärtuseks on naistel 125-165 g/l ja meestel 135-180 g/l. Esmasel doonoril ja vajadusel ka korduvdoonoril mõõdetakse vererõhku ja pulssi.
Kui korduvdoonor saab oma analüüside vastuseid mugavalt vaadata ka e-Doonorist, siis ka verd esimest korda loovutanud inimene saab oma terviseandmed kenasti kätte. Selleks peaks tulema koos isikut tõendava dokumendiga kohapeale arsti vastuvõtule. Telefoni ja meili teel andmeid ei väljastata.
Kui kellelgi tekkis küsimus selle kohta, mitu nõelatorget kokku tuleb, siis verekeskuses ei tehta täisvereloovutusel nõelatorkeid sugugi rohkem kui tavalisel vereanalüüsi protseduuril: esialgsel meditsiinilisel läbivaatusel võetakse analüüs sõrmeotsast ja vereloovutuse protseduuril võetakse doonoriverd veenist (ühe nõelatorkega). Aegade jooksul on nii mõnigi inimene nõelahirmust kohapeal üle saanud - verekeskus on hea koht "nõelafoobikule", sest turvalises ja meeldivas keskkonnas on kergem oma hirmust üle saada.
Noored vereloovutajad
DoonoriFoorumis on vereloovutajatena näha valdavalt noori inimesi, mis illustreerib kõnekalt Eva Maimre nenditud fakti, et Eestis on vereloovutajad nooremad kui paljudes teistes Euroopa riikides: "Meie verekeskuse doonoritest on 77% (Euroopas keskmiselt aga 60%) alla 40-aastased."
Noorte ja veidi vanemate inimeste vere kvaliteedis vahet peaaegu ei ole. "Esmane doonor võib olla kuni 60-, korduvdoonor kuni 65-aastane. Kui verenäitajad on raamides, siis on kõik korras," kinnitab verekeskuse arst Gulara Khanirzajeva.
Eestimaal koosneb doonorite enamik eesti rahvusest noorematest inimestest. Kindlasti julgustatakse verd loovutama ka neid, kes seni on ehk veidi vähem esindatud. Kuna vene rahvusest inimesi on Eestis eestlastest vähem, siis on ka vene rahvusest vereloovutajate arv eestlaste omast väiksem. Verekeskuse juhataja Riin Kullaste julgustab teistest rahvustest doonoreid igal juhul verd loovutama: on olemas näiteks venekeelne doonoriküsimustik ja venekeelsed infomaterjalid.
Vereloovutuse plussid
Täskasvanud inimesel on 4-5 l verd, millest vereloovutusel võetakse 450 ml. Olenevalt kehakaalust moodustab see ainult 7-13% kogu vere kogusest. Vere maht taastub keskmiselt 24 tunni, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.
Aadrilaskmine oli sajandeid üheks levinuimaks ravimeetodiks, sest toona arvati ekslikult, et see aitab kõigi haiguste puhul. Ses iidses ravimeetodis on aga oma tõde. "Doonorivere loovutamine on tervisele kasulik, sest vere andmine stimuleerib vereloome protsessi," kinnitab dr Gulara Khanirzajeva. Lisaks toob ta välja ühe olulise fakti: "Kui mingi trauma puhul kaotab doonor ise verd, siis taastub ta palju paremini kui inimene, kes kunagi verd loovutanud ei ole."
Naistele on väike igakuine verekaotus nagunii tuttav, meestele on vereloovutus aga eriti kasulik - nemad ju loomulikul teel verd ei kaota.
Esimene kord on veidi kõhe
Leiame verd andmast ühe esmadoonori ja teda ootava sõbranna: Kristina Lvova ja Alja Ivanova.
Haruldase 0-veregrupiga Alja on verd loovutanud lausa kuus korda. "Esimesel korral tulin sellepärast, et veenduda, et tervis on korras. Sain analüüside käigus teada, et mul on haruldase veregrupi veri. Järgmisel korral sain teada, et olen reesusnegatiivne ning mind juba ise kutsuti verd andma. Kui kogu aeg kohal käia, on hea rahulik tunne - tervis on hea, pole vaja perearsti juurde minna."
Kristina Lvova, kel on samuti haruldane veregrupp, tuligi verd loovutama sõbranna kutsel: "Mu sõbranna ütles, et selle grupi verd on Eestis vähe."
Esimene kord olevat ikka veidi kõhe olnud, aga kogemus osutus nii meeldivaks, et neiu lubab ka tulevikus kindlasti uuesti verd loovutada. Enesetunde kohta kinnitavad mõlemad neiud, et see on täiesti normaalne. Naistel ongi Alja arvates ehk veidi lihtsam - igakuise vereloovutusega menstruatsiooni ajal on organism ju harjunud. Motivatsiooni poole pealt toob Alja välja tahtmise head teha ja teadmise, et isiklik tervis on korras.
Plussid:
- Hea tunne tehtud heateost
- Teadmine, et verd loovutades tagame verevarud meie kõigi jaoks
- Püsidoonoril hea ülevaade oma tervisest
- Kiirem taastumine traumadest
- Vereloome elavnemine
- Suhtlemis- ja kuulumisvajaduse rahuldamine
Vereloovutus telkides
2011. aastal oli PERHi verekeskuse ja kaitseväe doonoritelkide ühisprojektil "Ka doonor on riigikaitsja" 5. sünnipäev.
Doonoritelkide projekt on olnud edukas ning suviste verevarude tagamisel üliolulise tähtsusega - möödunud suve juunis ja augustis tehti telkides kokku 1930 vereloovutust. Samuti on doonoritelkidel tõmbefaktor esmaste doonorite jaoks - elu esimese vereannetuse tegi 355 inimest.
Projekti eestvedaja ning verekeskuse doonorluse arendusjuhi Ülo Lombi hinnangul näitab doonoritelkide jätkuv populaarsus seda, et projekt ennast igati õigustab: "Kui varasematel aastatel tuldi maakonnalinnades uudistama, mida telgis pakutakse, siis praeguseks osatakse meid juba oodata. Teadlikkus nii doonorlusest kui ka vereloovutamise võimalustest on inimestega suhtlemise põhjal otsustades kindlasti kasvanud. Projekti pealkirjas sisalduva sõnumiga tuuakse elanikkonnale lähemale riigikaitse mõiste tervikuna."
Loe edasi ajakirjast...
