See, et mitu korda keedetud vesi muutub mürgiseks, on praktiliselt müüt.
Tavaline joogivesi ei vaja keetmist, sest meie kraani- ja kaevuvesi on kvaliteetne. Küll aga tuleb joogivesi läbi keeta ja filtreerida matkal olles mõnest tundmatust veekogust vett võttes, et muuta kahjutuks seal esinevad võimalikud mikroobid.
Vee korduval keetmisel osa veest aurustub, vees olevad mineraalained jäävad aga alles. Vesi just nagu tiheneb, ja kuna igal veel on erinev mineraalide sisaldus, siis kontsentreeruvad just need ained, mida konkreetses vees on kõige rohkem. Nii et teoreetiliselt võib vees tekkida näiteks suur rauasisaldus, kuid seda alles vee umbes sajakordsel keetmisel.
Kui keeta kord juba keedetud vett korduvalt, siis pole sellest tervisele mingit ohtu. Tegelikult on mõistlik ja praktiline keeta just niipalju vett, kui parajasti vajatakse. Järgmisel korral tuleks võtta uus värske vesi, sest seismisel satub vette tolmu või näiteks mõni kärbes. Ka tekib kannupõhja valkjas katlakivipuru, mis tuleks ära valada ja kann üle loputada.
