See ei pruugi nii olla.
Meie silmad on mõeldud nägemiseks ja vaatamiseks. Kui nad on terved, siis tuleb neid kasutada niipalju kui kulub ja vaja läheb. Vaatamisest silmad haigeks ei jää ja nägemine ei halvene. Kui nad just väga ära väsivad, tuleb hetkeks silmad kinni panna, liigutada natuke silmamunasid, hingata paar korda täiel rinnal sujuvalt sisse-välja ja tegutseda edasi.
See, kui vara kellelegi lugemisprille vaja läheb, oleneb kaasasündinud teguritest, silma kujust ja ehitusest ning valguskiirte koondamise võimest, mida me silmadele “kergemat elu” andes teadlikult muuta ei saa.
Iga normaalse nägemisega (silmaehitusega) inimene hakkab 40.–50. eluaasta vahel vajama lähedalt lugemiseks või peeneks tööks esialgu nõrku plussprille, sest aastatega kahaneb silmaläätse valguskiirte koondamise võime. Lääts muutub lamedamaks ja kaotab oma elastsust nagu kogu meie keha. Nüüd ongi aeg läätse aidata kumerate plussprilliklaasidega, mis koondavad valguskiiri.
Aga ärge selle pärast muretsege. Klaase tuleb küll iga paari aasta tagant numbri või poole võrra tugevamaks vahetada, kuid 55.–60. eluaastal on selle murega lõpp – siis silmad nägemise seisukohast enam ei vanane. Nüüd võivad silmi kahjustama hakata rohkem juba haigused. Nii see elus juba kord on ja sellega tuleb leppida. Õiged ja korralikud prillid on muidugi kuni kõrge eani vajalikud.
Kas silmi on vaja hoida?
26.03.2024
Nii mõnigi keskealine arvab, et nägemine on veel üsna hea tänu sellele, et on vähe lugenud, ekraane vaadanud ning igatepidi silmi hoidnud.