Hariliku raudrohu tunneb ära enamik inimesi, kes vähegi on looduses käinud.
Taim on Eesti niitudel ja teeäärtes tavaline.
Raudrohi õitseb südasuvel ja siis võiks teda ka korjata, kuivatada ja talveks varuda.
Taimsetes pritsimisvahendites toimivad ühendid lagunevad väga kiiresti, mistõttu tõrjet tuleb tihti korrata – 3–4- või vähemalt 7-päevase vahega.
Põldosi.Vala 30 g kuivatatud või 100 g värsket ürti üle 0,3–0,5 l veega ja lase 24 tundi seista.
Mida teha kuivatatud vesiheinaga? Kas sellel on mingeid ravitoimeid? Nõu annab Loodusravispetsialist, bioloog Annika Nellis.
Vesihein on meil laialt levinud ja sellega on kokku puutunud pea iga inimene, kes kunagi kättpidi mullas olnud.
Tänavu on erakordselt putukarohke aasta. See ei ole kindlasti jäänud märkamata ka aiapidajatel, kes on hädas loendamatute lehetäide ja teiste kahjustajatega.
Enne, kui käsi mürgipritsi järele sirutada, võiks koduaia taimede hulgas veidi ringi vaadata.
Vanniveele lisatud pärnaõietee tugev tõmmis leevendab lihaspingeid, reumavalusid ja podagrat.
Pärnaõieteed on kasutatud ka tursete alandamiseks, gaasivalu leevendajana ja ka põiepõletiku puhul.
Põrnaõieteel on ka rahustav toime.
Kõige kindlam on rohelisi umbrohuks peetud taimi kasutada segasalatites koos tuntud taimedega, õitest või juurtest teha aga teed – nende liiga suurtes kogustes söömine võib tekitada tervisehäireid.
Kaubalettide küllusest hoolimata tekitavad kevadpäikese
Nurmenukutee maitseb niisama hästi, kuid ühtlasi turgutab see elujõudu, puhastab keha, annab hingerahu ning võtab vähemaks põletikku ja valu.
Kui nurmenukud oma kullendavad õied lahti löövad, on õues päriskevad.
Üheksavägine ja vereurmarohi - südasuvi pakub mõlemat ja küllap on loodusväeusku tohterdajatele abiks.
Üheksavägine
Looduslikult kasvab meil kaks vägiheina: üheksavägine ja must vägihein, kusjuures esimene on tõhus ravimtaim, teine aga mitte – oma mürgi