Taim on Eesti niitudel ja teeäärtes tavaline.
Raudrohi õitseb südasuvel ja siis võiks teda ka korjata, kuivatada ja talveks varuda. Padjapüüritäit ürti talve jooksul ei kulu, aga purgitäis võiks igas majapidamises olla.
Vanarahvas kasutas raudrohtu verejooksude peatamiseks: sisemisi teed juues, välimisi taimemahlaga määrides. Tänasel päeval on verejooksude puhul targem arstiabile loota, kuid näiteks tõmmises immutatud vatitupsu võib hoida valu tegevate hemorroidide peal, see aitab vähendada valu ja põletikku. Ka kehvasti paranevaid haavu võib raudrohutõmmisega määrida.
Omal kohal on raudrohi köha- ja kõhurohuna. Köha vastu võib kasutada nii teed kui ka siirupit, mis aitavad külmetushaigustega kaasneva köha lahti ning hingamise kergemaks. Peale selle leevendab raudrohi palavikku, nohu ja peavalu.
Rahudohuga on vanarahvas saanud loiu seedimise tööle, kõhugaasidest lahti, iiveldust leevendada, soolespasme ja gastriiti taltsutada. Kui mõne haiguse tõttu on kadunud söögiisu, siis raudrohutee aitab isu tagasi tuua.
Kuna raudrohutee on mõru, siis võib tee hulka lisada melissi või münti ja mett.
Ettevaatlikud peavad olema:
* Raudrohtu ei tohi seestpidiselt üle nädala tarvitada need, kellel on paks veri, sest võib tekkida trombioht. Teed võib juua nädala ja siis paar nädalat vahet pidada.
* Raudrohi on vastunäidustatud rasedatele, sest tekitab emaka kokkutõmbeid.
* Ei sobi ülhappesusega gastriidi korral.
* Tundlikku nahka võib raudrohutõmmis ärritada.