Sellele koogipõhjale võib teha suve jooksul erinevaid marjakooke.
8 tükki
Põhi
100 g võid või margariini
½ dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2½ dl nisujahu
½ dl nisukliisid
1 sl külma vett
Täidis
4 želatiinilehte
200 g maitsestamata toorjuustu
1 dl vahuk
Kui maasikad on talveks sügavkülma pandud, võib viimastest maasikatest veel koogi teha.
8 tükki
Põhi
100 g võid või margariini
½ dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2½ dl nisujahu
½ dl nisukliisid
1 sl külma vett
Täidis
4 želatiinilehte
200 g maitsestama
Lisaks silmailule on lõhnapelargoonid maitsetaimena kasutust leidnud ka köögis.
Lõhnapelargoonide lehed sobivad maitset andma õuntele, punastele sõstardele, tikritele, porgandile, pihlakamarjadele, mustikatele, banaanidele, melonitele, apelsinidele, vir
KÜÜSLAUGUMOOS
200 g küüslauku
1 dl õli
1 dl suhkrut
1 dl mett
2 sl veiniäädikat
1 tl soola
1. Purusta küüslauk.
2. Sega kõik ained kokku ja lase vähemalt1 päev seista.
3.
Suve lõpus on Läänemaa raiesmikud, kivivared ja põlluääred täis väänlevaid põõsaid, mis on täis põldmarju.
Põldmarjad sisaldavad suhkruid, orgaanilisi happeid, B-grupi vitamiine, E- ja C-vitamiini, karotenoide, antotsüaane, lõhna- ja pektiinaineid.
Punased sõstrad on väärtuslikud aiamarjad, mille maitse kuulub kindlalt meie põhjamaise suve juurde.
Säravpunaseid marjakobaraid täis riputatud punase sõstra (Ribes rubrum) põõsas meelitab ikka ja jälle enda juurde, et nautida mahlast hapukat suutäit.
Klassikalise pühadeaegse külmlaua osa on kindlasti ka maksapasteet, mida leiva- või sepikukäärule määrida. Kui sa ise pasteeti valmistada ei jõua või ei soovi, tõttavad appi poepasteedid.
Milline potsik aga endas kõige paremat pasteeti peidab?