Lastekirjanduse väljapanek raamatupoes võtab silme eest kirjuks. Väljamaa keeltest tõlgitud värviküllased raamatud haaravad pilku, kuid kui leian üles riiulid eesti lastekirjanike teostega, mõjuvad need kohe eriliselt ilusate, soojade ja kodustena. Lõbusates raamaturidades märkan teiste hulgas korraga kaht 2012. aasta numbrit kandvat raamatut, mille autoriks on Piret Raud.
"Üks neist on pildiraamat, mis ilmus mul algselt hoopis Jaapanis," märgib Piret, kui oleme eelmainitud riiulite lähedal raamatupoe kohvikus istet võtnud. "Nimelt sattus minu raamatut "Härra Linnu lugu" nägema üks Jaapani kirjastaja, kellel tekkis seepeale soov teha koostööd. Mul paluti välja pakkuda mõned eesti muinasjutud, mida tahaksin illustreerida. Nendest valiti välja tuntud lugu riiakast abielupaarist ja vorstist, mis kargab võluväel naise nina külge kinni, ning lasti mul see omal moel ümber jutustada," räägib praegu rohkem lastekirjanikuna tuntud, kuid esiotsa Eesti kunstiakadeemia graafikuna lõpetanud naine.
Pireti sõnul tähendas koostöö Jaapani kirjastusega talle huvitavat ja senisest täiesti erinevat kogemust. "Kui siinsed kirjastajad ei suuna ega piira autorit, siis väljaspool Eestit käib koostöö teisiti. Seal jälgib kirjastus iga su sammu algusest peale, eri etappides tuleb esitada mustandeid ja eskiise, misjärel arutatakse kõik detailselt läbi ning antakse suund, kuhu edasi liikuda." Ehkki Pireti hinnangul võib see loojat ühest küljest piirata, on välismaal selline praktika täiesti tavaline ning töö lõpptulemust silmas pidades sugugi mitte asjatu.
Teine tänavust aastanumbrit kandev teos raamatupoe riiulis on aga Pireti enda kirjutatud ja illustreeritud "Natuke napakad lood". See raamat on täis lustakaid lugusid, mille ta pani kirja kohe pärast Jaapani-projekti lõppemist. "Kirjutasin need lood täielikku loomingulist vabadust nautides: kõik, mis pähe tuli, selle ka kirja panin," naerab autor ja rõõmustab, et peale eesti laste, kes on selle raamatu juba väga hästi vastu võtnud, saavad veebruaris neid natuke napakaid jutte oma emakeeles lugeda ka prantsuse lapsed.
Oma vanemate laps
Piret on pärit kuulsast kirjanikeperest. Tema ema ja isa on vaata et tuntuimad eesti lastekirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud, ka vanematel vendadel Reinul ja Mihklil on omakirjutatud raamatud ette näidata. Võib arvata, et kui su isa ja ema on viimastel aastakümnetel oma raamatute kaudu kasvatanud piltlikult öeldes iga eesti last, pole kuigi lihtne ise kirjutamisega algust teha. "Tundsin kirjutamise ees suurt aukartust ja nii illustreerisin pikka aega teiste raamatuid," meenutab Piret.
Ometi oli just tema ema see, kes nägi tütres ka kirjutaja-annet ning soovitas tal vähemalt proovida. "Lõpuks hakkasin mõtlema, et küll võiks olla tore illustreerida omakirjutatud tekste. Et saaksin joonistada neid tegelasi, kelle olen ise välja mõelnud, ja kirjutada nendest, kelle käsi juba paberile jäädvustanud."
Ühel hetkel 2004. aastal kuulutasid kirjastus Tänapäev, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Täheke välja lastejuttude konkursi "Minu esimene raamat". Võistlustööd tuli sinna esitada anonüümselt. See meeldis Piretile eriti, sest oma vanemate lapsena ei oleks teda üheski kirjastuses võetud kui üht tavalist algajat lastekirjanikku. "Mõtlesin, et kui ma pole piisavalt hea, siis oleks ikka väga piinlik..."
Seega tundus anonüümne võistlus olevat suurepärane võimalus end proovile panna ja saada oma tööle kuulsast perekonnanimest mõjutamata õiglane hinnang.
Loe edasi ajakirjast...
