Kui imikul tekib köha, ei saa seda alati külmetuse või viiruse kaela veeretada, sest tegu võib olla allergianähuga. Beebi ülitundlikkuse põhjusi ja ilminguid on mitmeid, kuid väikelastel esineb kõige tihedamini just toiduallergiat.
TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloogi Maire Vasara sõnul põhjustab ülitundlikkusenähte imikueas kõige rohkem toit. “Ülitundlikkus mingile toiduainele on kas immunoloogiliste mehhanismide vahendatud toiduallergia või teiste mehhanismide vahendatud toidutalumatus. Imikueas on soolestiku immunoloogilised kaitsemehhanismid veel välja kujunemata ja sel ajal on toiduallergia tekkimise risk suurim. Allergiat tekitavad näiteks lehmapiim, muna, teraviljad ja soja. Kuid enamjaolt kasvavad lapsed toiduallergiast välja kolmanda eluaasta piires.” Ka Ida-Tallinna Keskhaigla lastearst-allergoloog Erika Reismaa kinnitab, et esimesel eluaastal esineb lastel peaasjalikult toiduallergiat. Kuni kolmeaastaste laste hulgas on toiduallergiat koguni ligi kolmandikul.
Keskkonnaga kohanemine
Dr Reismaa sõnul põhjustavad kõige sagedamini allergiat lehmapiim, muna, pähklid, kala. Kuid esimestel elukuudel võib üksikutel juhtudel olla tegemist ka allergiaga keskkonnategurite suhtes.
“Eesti ei ole erand kõigi teiste maade hulgas. Viimastel aastatel on levinud arvamus, et liiga hea elustiil, nn steriilsed toitumisharjumused (pakendatud ja külmutatud valmistoidud) ei lase organismil mitmekülgselt areneda. Immuunsüsteem, mis on juba miljoneid aastaid tagasi loodud elusorganismi kaitsma mitmesuguste kahjulike bakterite ja parasiitide eest, ei saa tänapäeval vastsündinueas õiget impulssi.”
Võimalikult varakult, isegi beebi esimestel elutundidel ja -päevadel oleks vajalik kokkupuude vastavate mikroobidega. Veelgi parem, kui laps puutub kokku koduse elu kõigi külgedega, ka näiteks laudaeluga, juba esimestel elukuudel.
“Mitte et laps lauta loomade juurde panna, vaid ta on koos emaga kaasas päevastel toimetustel. Sel moel adapteerub ta keskkonnaga, kus bakterite maailm on mitmekesine,” selgitab dr Reismaa. “See ei tähenda, et kui laps tuleb ilmale kusagil Eestimaa külas, siis ta kindlasti ei põe allergiahaigusi kunagi. Tänapäevane külakeskkond on sarnane linna omale: kivimajad, kaetud või asfalteeritud teed isegi koduaias ning loomi peetakse vaid üksikutes taludes.”
Eelkooliealistel samuti ülitundlikkus
Sarnaselt pisikestele imikutele esineb Eestis eelkooliealistel lastel tihti ülitundlikkusereaktsioone toidule, vanuse kasvades õnneks vähem. Eelkooliealistel on aga hoopis sagedamini toidutalumatus. Viimase korral võivad kaebused olla täpselt samasugused kui allergia korral, kuid tegemist pole immunoloogilise reaktsiooniga.
Toidutalumatuse põhjuseks on veresoonte seisundit mõjutavad mitmed keemilised ühendid. Toidutalumatust põhjustavad näiteks maasikad, tsitruselised, tomat, okolaad, rohkelt toiduvärve ja E-aineid sisaldavad toiduained.
Loe edasi ajakirjast...
