Südame löögisagedust mõjutavad muuhulgas vanus, füüsiline seisund, pärilikud tegurid ja sugu.
Näiteks on naiste pulss puhkeolekus üldiselt kõrgem kui meestel ja vanemate inimeste pulss madalam kui noortel.
Normaalne südame löögisagedus puhkeolekus on 60–100 lööki minutis. Piirid ei ole siiski absoluutsed. Näiteks aktiivse inimese pulss puhkeolekus võib olla alla 60 löögi minutis. Treeningu ajal südame löögisagedus kiireneb, kui süda pumpab verd tõhusalt töötavatesse lihastesse.
Kui rütm on tavaliselt ühtlane, siis väike kõikumine on normaalne ega põhjusta muret.
Kui kõrge pulsisagedusega kaasnevad muud sümptomid või haigused, võib see olla terviserisk. Kui pulss puhkeolekus on päeva jooksul üle 100, tuleks uurida, mis selle põhjustab.
Inimest tuleb alati võtta kui tervikut.
Lisaks stressile võivad pulssi kiirendada ka välised tegurid, mille hulka kuuluvad näiteks rohke kofeiini tarbimine, suitsetamine, alkoholi tarbimine ning pinges olemine või tugevad vaimsed liigutused. Unehäired ja pikaajaline stress võivad samuti põhjustada pulsi kiirenemist.
Südamelööke juhib autonoomne, st tahtest sõltumatu närvisüsteem. Selle sümpaatiline osa kiireneb ja vastujõuna parasümpaatiline osa rahustab pulssi. Inimesel endal on võimalik tugevdada parasümpaatilise närvisüsteemi talitlust.
Treening on oluline tegur, sest pärast seda langetab rahustav närvisüsteem kehas puhkeoleku pulsisagedust. Aktiivne elustiil on südame-veresoonkonnale kasulik.
Keskikka jõudes tuleks hankida vererõhuaparaat, et saaks vererõhku jälgida – ja aparaadist ka pulssi näha.
1. Istu rahulikult. Proovi, kus tunned oma pulssi kõige paremini. Tihti on kõige lihtsam viis vajutada kahe sõrmega randmele pöidla alt.
2. Kõigepealt jälgi, kas südamelöögid on korrapärased või ebaregulaarsed. Märkad rütmimuutust paremini, kui loed lööke valjult.
3. Järgmiseks arvuta pulsi sagedus. Loenda oma südamelööke poole minuti jooksul ja korruta tulemus kahega. Nii saad teada, mitu korda süda minutis lööb.
