Mis tahes välisteguritega kokku puutudes püüab inimorganism nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem.
Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad – antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele.
Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, selle kõige mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse korral reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele.
Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeenihulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni.
Allergiahaiguste korral võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.
