Tavaliselt hakkab see ennast näitama alates kolmandast-neljandast elukuust, ent võib avalduda ka varem või hiljem
Atoopilise dermatiidi korral on naha kaitsefunktsioon nõrgem, nahk on kuiv ja sügelev, tekkida võivad punased karedad laigud ja väikesed villikesed. Ägedamal juhul, eriti imikueas, võib esineda tugevat punetust, vesitsemist ja koorikuid. Kuivuse tõttu on nahk vastuvõtlik erinevatele infektsioonidele.
Lööve paikneb eri vanuses isesugustes kohtades. See võib avalduda hästi erinevalt, olla hajusalt või igal pool: näol, kehatüvel, jäsemetel. Beebil on see tavaliselt põsepuna piirkonnas, rindkerel, seljal ning jäsemete sirutuspindadel, üsna sageli reitel ja säärtel.
Uuringute järgi esineb atoopilist dermatiiti umbkaudu 15 protsendil lastest ning kõige levinum on see kaheaastaste seas. Kahel kolmandikul läheb see mööda, eriti kui peres ei ole allergiahaiguseid.
Atoopilise dermatiidi tekkes on tähtis osa geneetilisel eelsoodumusel ning elukeskkonnal: sageli avaldub haigus nende koosmõjul. Keskkonnateguritest peetakse tähtsaimaks nüüdisaegset linnastunud elustiili, kuid täpset mõjurit ei teatagi.
Umbes kolmandikul on see seotud allergiaga.
Atoopilist dermatiiti ei osata veel välja ravida, kuid haigust on võimalik igapäevase nahahooldusega kontrolli all hoida. Naha elastsuse parandamiseks, lõhede vältimiseks, sügeluse leevendamiseks, ketenduse vähendamiseks ja naha kaitsefunktsiooni parandamiseks võib keha kuivematele piirkondadele määrida mitu korda päevas pehmendavat kreemi ehk baaskreemi. Baaskreemi valikul on tähtis, et see oleks kasutajale sobiv ega põhjustaks kipitust ja punetust. Tsinki sisaldavad kreemid vähendavad põletikku ja rahustavad, kuid samas ka kuivatavad nahka. Tsingisisaldusega kreeme võib kasutada vaheldumisi baaskreemidega. Suurema rasvasisaldusega kreeme tuleb üldjuhul määrida harvem kui vee baasil toodetud kreeme.
