Harvardi ülikoolis läbi viidud suures õnneuuringus jälgiti paarisaja inimese elu ja õnnelikkust 75 aasta jooksul. Uuring näitas, et inimese amet ja rikkus mõjutavad õnnelik olemist väga vähe. Palju suurem mõju on sellel, kuidas inimene neid asju oma elus hindab. Aga veel suurem õnne mõjutaja on head inimsuhted. Moodne positiivne psühholoogia rõhutab vahel just ego ja enesekesksust. Kui hakata jätkuvalt lahkama oma elu ja suhteid, võib langeda lõpuks masendusse. Selle asemel tuleks pöörata tähelepanu ümbritsevatele inimestele. Kuid head asjad elus, nagu vabandamine ja andeks andmine, tänulikkus ja vabatahtlik töö ei saa olla ainult vahendid õnne saavutamiseks, vaid on iseenesest väärtuslikud asjad elus. Nendest asjadest hoolimine on parim vahend lisada oma ellu õnnelikkust.
Erinev õnnelikkus
Psühholoogiline immuniteet on inimese omadus kaitsta ennast rasketes olukordades. See on õnnelikkuse alus.
Lühiajaline õnnelikkus on kiire rahulolutunne, mis tekib kiiresti näiteks mingi eesmärgi saavutamisel.
Pikaajaline õnnelikkus on üldine tugev õnnetunne, mis tekib näiteks siis, kui inimene on oma eluga rahul.
