Arenenud maadesse toovad A-viirushepatiit sisse peamiselt reisijad. Seoses narkomaania ulatusliku levikuga, nakatuvad A-viirushepatiiti üha sagedamini ka süstivad narkomaanid.
Õnneks on A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on madal.
Nakkusallikaks on A-viirushepatiiti põdev inimene. Erandina võib inimene nakkuse saada ahvidelt. Haigustekitajate kontsentratsioon on kõrge nakatunud inimese roojas (st inimene on nakatamisohtlik) kaks-kolm nädalat enne haigusnähtude ilmumist ning langeb ühe-kahe nädala jooksul pärast haigusnähtude tekkimist.
A-hepatiidi viirus on püsiv viirus, mis säilib mitu päeva toiduainetes ja soolvees. Viirus hävib kuumutamisel ≥85⁰C juures ühe minutiga ning vee kloreerimisel. Viirus säilitab eluvõime külmas.
Aeg nakatumisest kuni esimeste haigusnähtude ilmnemiseni kestab 15 kuni 50 päeva, keskmiselt 28 kuni 30 päeva.
Nakatumise vältimiseks soovitab Tervisekaitseinspektsioon riskipiirkondadesse sõitjatel vaktsineerida ennast neli nädalat enne reisi algust A-viirushepatiidi vastu ning pöörata erilist tähelepanu hügieeninõuetele, tarbitava joogivee ning toidu ohutusele.
Kui inimesed ei ole vaktsineeritud, siis peaksid nad oma tervislikku seisundit jälgima vähemalt kuu aega pärast naasmist, sümptomite esinemisel pöörduma kohe arsti poole ning kindlasti informeerima ka arsti oma reisidest.
A-hepatiidist on võimalik hoiduda puhtust pidades, kuid parim kaitse A- ja B-hepatiidi vastu on vaktsineerimine. Ennast vaktsineerides hoiad ära enda haigestumise ja vähendad oluliselt ka oma lähedaste haigestumisriski. Lisateavet vaktsineerimise kohta saab perearstilt või lähimast raviasutusest, kus vaktsineeritakse.
