Hirmuga ämblike ees ehk arahnofoobiaga õpib elama

Kodutohter
18.09.2021
Shutterstock

Ämblikud on sageli tegelased usundites, muinasjuttudes, hirmu- ja õuduslugudes ning rahvakommetes.

Paljud ellujäämiseks vajalikud hirmud on inimene endale aastatuhandete jooksul selgeks õppinud. Kiviaja inimene, kes sikutas sabast iga roomajat ja pistis põske iga seene või marja, sai ilmselt üsna ruttu surma, ülejäänud aga said aru, et mõni asi ongi ohtlik.

Probleemseks muutub hirm siis, kui see hakkab segama inimese elu, ei lase näiteks normaalselt tööl käia, reisida, suhelda. Siis võib rääkida haiguslikust kartusest mingi nähtuse või elusolendi ees, mida psühholoogid nimetavad foobiaks. Foobiat iseloomustab see, et kardetav asi või nähtus tundub palju ohtlikum, kui see tegelikult on, ning kui inimesel tuleb hirmuobjektiga silmitsi seista, tunneb ta suurt üldist ärevust, mis võib väljenduda mitmesugustes kehalistes sümptomites. Esineda võivad südamekloppimine, hingeldamine või hingetusetunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte või keha värisemine, tasakaalutuse- või nõrkusetunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, pissihäda.

Ämblikud on sageli tegelased usundites, muinasjuttudes, hirmu- ja õuduslugudes ning rahvakommetes. Eestis mürgiseid ämblikke pole, vastupidi, usutakse, et ämblik toob õnne.

Enamasti õpetavad psühholoogid foobiatega võitlema hirmule otsa vaadates ja seda ületada püüdes. Ajakirjas Journal of Anxiety Disorders avaldati dr. Warren Manselli Suurbritannias, Manchesteri ülikoolis läbi viidud uuring, kus pooled testis osalejad võisid ise arvutiekraanil ämblikupildi suurust muuta, aga teistele öeldi ette, kuidas nad peavad toimima. Teadlased leidsid, et need, kes olid oma valikus vabad, julgesid hiljem päris ämblikule lähemale minna, kui need, kelle valikut suunati. Ka vältis esimene grupp kahe nädala jooksul oma igapäevaelus neid kaheksajalgseid vähem, kui teine uuritav grupp. Järelikult ei ole terapeutidel tingimata vaja foobiatega inimesi julgustada oma hirmudele silma vaatama. Hirmule selja keeramine ja selle vältimine võib tõhusam olla. Ja ämbilkuga kokku sattudes võib ju alati mõelda, et kõrvahark või sajajalgne on veel hirmsam.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid