Koormusvalu on ohumärk. Infarkt või insult võivad tabada meid täiesti ootamatult. Eriti noorematel inimestel on tunne, et miski ei viidanud sellisele tõsisele tervisehäirele. Kui aga lähemalt uurida, siis selgub, et paar kuud enne seda vähenes koormustaluvus ja olid mingid ebamäärased valud, kuid võib ka juhtuda, et infarkt tabab tõesti järsku.
Eakamatel aga eelneb infarktile sageli selline periood, kus koormusel tekib rindkerevalu, näiteks käies. Kui aga seisma jääda, läheb valu kohe üle. See on juba alarmeeriv. Niisugune valu võib kiirguda kaela ja ülakõhtu, võivad kaasneda südame rütmihäired, seda just koormusel. Eriti hommikul, kui soojast toast külma õhu kätte minna, võib see tekitada südame pärgarterite spasmi ja soodustab valu teket.
Insulti on kahte tüüpi: isheemiline, mis on tingituid ajuarterite lupjumisest, ja hemorraagiline, mis tähendab aju veresoone lõhkemist ja mille tagajärjel tekib verejooks, ühes sellega aju koe kärbumine. Hemorraagilise insuldi üks oluline riskitegur on alkoholitarbimine.
Ajuinsuldil on veel üks oluline põhjus: südamest pärit tromb. Nendel, kelle süda on rütmist väljas kas püsivalt või ajuti, võib juba mõne tunniga südames tekkida tromb, mis võib sealt lahti pääseda, muutuda emboliks ja minna ajju. Seda nimetatakse embooliliseks ajuinsuldiks. Seetõttu peavad rütmihäiretega ja niisuguse ohuga inimesed tarvitama antikoagulante ehk verevedeldajaid eluaeg.
Kui ajuinsuldiga ei pruugi valu kaasneda, siis südameinfarktiga on seda aga üldjuhul kindlasti. Naistel ei pruugi esineda valu, vaid on hoopis suur väsimus. Insuldiga tekib kõnehäire, suupool võib vajuda viltu, üks kehapool on nõrk või ei kuuletu üldse. Ei tohi jääda lootma, et homseks läheb üle, vaid tuleb kutsuda kohe kiirabi. Just esimestel tundidel saab nii insuldi kui ka infarkti korral haiglas kohe kiiresti teha vajalikke raviprotseduure: laiendada südame pärgartereid või lahustada trombe. Selle pärast peab sümptomid võimalikult kiiresti ära tundma, et saaks kohe abi kutsuda.
