Haiguse arenedes ladestused sidekoestuvad, tekib arteri kitsenemine ehk stenoos, raskematel juhtudel ummistus ehk oklusioon. Haigestunud arter kaotab elastsuse ja muutub rabedaks; veresoone valendik aheneb ja seetõttu halveneb jalgade verevarustus.
Tavaliselt kulgeb ateroskleroos algul vaevusteta. Haiguse sümptomid avalduvad selles piirkonnas, kus verevarustus ei ole piisav. Näiteks tekivad jalgades krambitaolised valud, vahelduv lonkamine, jalgade külmakartlikkus.
Veresoonte lupjumise riskitegurid on kõrgenenud vererõhk, liiga suur vere kolesteroolisisaldus, suhkruhaigus, rasvumine ja perekondlik eelsoodumus; rohkem esineb ateroskleroosi meestel. Üks olulisi tegureid on ka suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus; naistel kasvab haigestumine menopausi järel.
Haiguse avaldumisel tuleb kindlasti pöörduda perearsti poole, et selgitada põhjus ja määrata õige ravi. Ateroskleroosi väljaravimine on raske, kuid riskiteguritest hoidumisega saab haiguse kulgu aeglustada. Samuti on väga tähtis jalgade igapäevane võimlemine ja kõndimine, mis parandab jalgade verevarustust ja leevendab seega krampe.
Peaaegu 60% kogu keha kaaliumist paikneb lihastes – seetõttu tekivad kaaliumi tasakaalu häirete korral vaevused enamasti lihastes. Kui krambid tulenevad kaaliumi vähesusest, on soovitatav peale arsti kirjutatud tablettide suurendada kaaliumirikaste toitude osakaalu – süüa koorega küpsetatud kartuleid, tomateid, kaunvilju, sellerit, banaane, pähkleid, liha ja kuivatatud puuvilju, eriti rosinaid. Soolaga ei tohi liialdada.
Ka magneesium osaleb paljudes organismi elutähtsates reaktsioonides, ka kaltsiumi ainevahetuses; toimib lihaserakkudele ja veresoontele, lihastele ja südamele ning kaitseb organismi stressi eest.
Magneesiumi nappuse üheks avalduseks peale väsimuse, närvilisuse, unehäirete ja südamevaevuste on ka lihastoonuse tõus – lihasekrambid. Elutegevuseks vajaliku magneesiumi saab inimene tavaliselt toiduga. Magneesiumivaegust põhjustavad liigne alkoholitarvitamine, diureetikumid, magneesiumivaene toit, magneesiumi imendumishäired, ületöötamisest tekkinud stress (lõõgastumiseks kaldutakse liialdama alkoholiga). Suurenenud magneesiumivajadus on ka sportlastel, noorukitel, rasedatel ja imetavatel emadel. Seda esineb ka mõningate haiguste korral, nagu suhkruhaigus või krooniline kõhulahtisus..
Stressi, lihasekrampe ja südamevaevusi aitab leevendada ka magneesiumipreparaatide tarvitamine.
