Sterilisatsioon on ainuke rasestumise vältimise meetod, mis on seadusega reguleeritud. Steriliseerida võib täisealist teovõimelist isikut, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: kui isikul on vähemalt kolm last; isik on vanem kui 35-aastane; kui rasedus kahjustaks naise tervist; kui muud rasestumisvastatsed vahendid on välistatud; kui on oht saada raske puudega laps. Protseduuri tehakse nii riiklikus kui ka erahaiglas.
Steriliseerimine toimub kõhuõõne lahtisel, enamasti aga laparoskoopilisel operatsioonil, kus munajuhad lõigatakse läbi ja suletakse elektrokoagulatsiooni või klambrite abil. Steriliseerimist on võimalik teha ka keisrilõike ajal. Kõige uuem meetod on Essure sünnitõrje implantaat. Essure toimib meetodil, kus pehmed rullid sisestatakse munajuhasse, et blokeerida spermarakud ja takistada neil munarakkudeni jõuda. Kui traditsioonilisemad steriliseerimisvahendid nagu näiteks munajuhade sulgemine eeldab laparoskoopiat ehk kirurgilist sekkumist, mis võib olla probleemiks erinevate tervisehädadega naistele, siis kõnealuse implantaadi paigaldamine vagiina kaudu võtab aga ainult 15 minutit. Narkoosi pole vaja ja protseduur on valutu.
Protseduuri peaks suhtuma nii, et see on lõplik otsus. Kuid kuna emakas ja munasarjad toimivad ka peale sterilisatsiooni edasi, siis rasedus on võimalik katseklaasiviljastamisega. Võib üritada ka munajuhade läbitavuse taastamist. Nendest operatsioonidest õnnestuvad umbes pooled. Essure meetodil tehtud steriliseerimist ei saa tagasi pöörata. Umbes viis protsenti sterilisatsiooni teinutest kahetseb oma otsust, sest elu võib muutuda ja uues suhtes tekib soov last saada.
