Kui silmanägemine on vilets, pannakse prillid ette. Kui astuda on abitu, saab kepist-kargust tuge. Kui aga aastad kulutavad kõrva töntsiks, on lugu keerulisem. Seda enam, et üsna paratamatult kaasneb kuulmislangus kõrge eaga.
Kui vaim on värske – ja et see püsiks värske –, vajame võimalust suhelda nii juba emaüsas kui ka kõige auväärsemas eas.
Kuulmishäiretega inimesed moodustavad meedikute andmetel 10–14% elanikkonnast. Eestis on üle 75 000 kuulmispuudega inimese, kes vajavad mitmesugust kuulmisabi, olgu see tehniline, sotsiaalne, juriidiline või muu nõuanne.
Kuulmiskahjustusi tekitavad põhiliselt põletikud, kõrvale kahjulikud ravimid, peatraumad, tööstus- ja olmemüra, harvemini ainevahetushäired jm. Ka pärilikkus võib olla kuulmise nõrgenemise üks põhjusi. Vananemisega kaasnevatest paljudest nn kulumisnähtude eest ei ole keegi kaitstud. Pea igal kolmandal üle 65aastasel on kuulmine juba häiritud, enamikul üle 75aastastel rohkem või vähem nõrgenenud.
Kuulmislangus on individuaalne ning vähesel osal pikaealistest säilib kuulmine peaaegu muutumatult elu lõpuni. Vananemisega kaasnev kuulmise nõrgenemine toimub vähehaaval, nii et inimene ei pane seda tähelegi. Esmalt kahjustub kõrgema sagedusega helide tajumine. Märgatakse, et ei kuulda ritsikate sirinat, linnulaulu, uksekella ega telefonihelinat.
Kuulmise halvenemine raskendab suhtlemist ja mõjutab inimese psüühikat.
East tingitud vaegkuulmisega võivad kaasneda teised sisekõrvahäired – peapööritus ja kõrvakohin –, mis sageli annavad märku haigustest, vereringehäiretest ja muutustest peaajus. Kõrvakohin omakorda raskendab kõne jälgimist ning keskendumist, põhjustab väsimust ja stressi. Eakamate inimeste tüüpiline kaebus on: “Ma kuulen, kuid ei saa aru!”
East tingitud kuulmislangusega inimesel on tavapärasest raskem sõnu eristada, kuna vokaalid kostavad kõvemini kui konsonandid. Helid segunevad üksteisega, muutuvad samaseks või jäävad üldse kuulmata. Taustmüra, eriti tänavamüra, segab kuulmist. Uksekella- ja telefonihelina mittekuulmine vähendab turvatunnet. Iseseisev asjaajamine pangas, postkontoris, ametiasutustes ja kaupluses on häiritud.
Kuulmisprobleemide korral tuleb pöörduda kõigepealt perearsti poole, kes suunab vajaduse korral edasi kuulmisuuringuid läbiviiva spetsialisti juurde. Kuuldeaparaatidest on palju abi, sest tänapäeva kuuldeaparaadid on juba nii targad, et filtreerivad välja taustamüra. Kuuldeaparaadi peaks muretsema juba siis, kui kuulmislangus on veel suhteliselt väike.
